Hendrik Adamson “Tonn Kihut”

Ta savipardsild siiva ärä kakas’
ja luuleobesele külge jakas’ –
las lennate!

Läits konnakuuse mõtsa üle nel’lä
all leive vägeveste kurekellä –
las lennate!

Käorüän kusiratsik kähvist lõigas’
pand kangast redsest sukka ämblik, hõigas:
las lennate!

Tonn Kihut, kihute! om ihen suure asja:
näe, tehe odamõts, mis tõstav’ raavi osja.
Las lennate!

Ja kalmus, soetõlu mõõku ihvav’ al’lass.
Tonn Kihut, tõmba oma mõõk ka pal’lass –
Las lennate!

Täis põnt om soldanit, nii laste „põrgutäku“,
na viimäst kõrda päevavalgust näku!
Las lennate!

Las konna mesipuien tetä kärgi
teokarpi tosin pane maruärgi –
las lennate!

Tonn, kihulese siiva sel’läst kakka
ja oma ajodele külge jakka –
las lennate!

ommaidmaailmantuhandit

Ilmunud luulekogus „Mulgimaa“ (1919)
ja hilisemates raamatutes, viimati Hendrik Adamsoni  kogutud luuletuste köites
„Om maid maailman tuhandit“ (2008)

Soovitanud Mart Velsker