Heliriin Puistamaa “Suvi”

Veel keldriräästas nahksed hiired
                  Pikutavad alaspidi
                  Suvesoojad päiksekiired
                  Naalduvad ent ihu ligi

Ööd kammitsemas raudses haardes
                  Jaanikuine päevapikkus
                  Õied, lõhnad – suveaarded
                  Lillelapse ülim rikkus

                   Kannata veel õige veidi
                   Suvi, ära sina lahku
Naeruseks tee nukker neidis
                   Paita tema juukselahku.
                   Tüdruk pärja õitesajus
Näita ennast, sina suudad
                    Päike tuleb, nukrus hajub
                    Suvi, sina ilma muuda


Kogust “Ööst öhe” (2010)
leidis Ülli Tõnissoo

Advertisements