Piret Põldver “*** tähtveres ühe tänava ääres…”

tähtveres ühe tänava ääres
seisis hästi palju vanu autosid
vene autosid
nad olid lagunenud ja väsinud
ja ma kujutlesin
et nende omanik on suur autodekoguja
ma isegi imestasin
et linnas on selline autodekoguja
vaevu mahuvad tänava äärde ära
mäletan lapsepõlvest
maal oli kuidagi hästi tavaline
et lähed naabrimehele külla
ja näed seda räämas pruuni hoovi kevadel
sopast ja kulunud
ümber lauda ja maja
seisab hästi palju vanu roostes autosid
aga need maa-autod tookord
ei olnud autodekoguja omad
vaid lihtsalt sinna jäänud
sest kuhugi polnud neid üheksakümnendatel viia
suvel kasvasid rohust läbi
kanad siblisid ümber
kukk seisis katusel ja vaatas
kuidas sa istud oma isa auto kõrvalistmel
kuulad raadio uunot
kui isa katkise kampsuniga naabrimehe käest küsib
kas too saab tulla traktoriga
ajada vaod sisse
sel hetkel
kui ma neid autosid tähtveres vaatasin
ütles anu telefonis
– kas sa arvad et ma meeldin talle päriselt? –

Kogust “Alati nii järsku” (2020)
leidis Tiina Tarik

Piret Põldver “*** mu suhtlusoskused….”

mu suhtlusoskused on nagu näkku kleebitud mask
mis võib iga hetk maha kukkuda
kord olen sujuv vestleja
veenev esineja
siis siuhti! libiseb mask
ja vedeleb ühtäkki eemal laua all

katsun sättida sõnu
naeratada olla viisakas sõbralik väljapeetud elegantne
aga mask vedeleb eemal saalinurgas
ja minu nahal tulitavad
liimijäljed
maainimese jäljed
kummikud kartulivaod ja võõrapelgus

katsun end külgepidi laua juurde vedida
higistan õhetan
värisevad käed ajavad punast veini kampsunile
kus ta nüüd on see mask
udjan jalaga kohmetult

kogust “Alati nii järsku” (2020)
leidis Tiina Tarik