Fagira D. Morti “Lapsele pirni”

Sina kasva ja saa õnnelikumaks, kui mina olen olnud.
Ma ei söö pirni, seda poolikut, mis nüüd mina ikka, eks.
Sina võta ja kasva, sa oled minu õnn, minu rahu, mu jõud,
minu julgus, mu lootus ja usk, sina kasva, ma hoian sind.

Ma hoian sind ja imestan, kuidas aeg samas venib ja voolab,
kuidas aeg seisab ja seisab ja ei taha nihkuda paigalt, kuid
kuidas see seisvus on ühtäkki möödas ja sa enam ei taha
pirni, seda poolikut, mille ma olen sulle pärastiseks jätnud.

Et sa saaksid kasvada ja õnnelikumaks kui mina olen olnud.
Mida sa nüüd ise tahad, seda ei tea isegi, kindlasti tead sa seda,
mida mitte tahta, alati tuleb esimesena öelda, et ei taha, ei taha,
ei taha. Ja siis veel! Veel! VEEL! Ja ometi jälle mitte tahta,
igaks juhuks, kindlasti mitte, võibolla mitte, parem mitte, enam mitte.

Ei taha ma sulle öelda, mida peab tahtma või kuidas täpselt
sa peaksid kasvama ja saama õnnelikumaks kui mina olen olnud.
Aga sa võta ikka see poolik pirn, see on magus ja mahlane,
maitse ikka natuke, natu-natu, see on sinu oma ja siis ma
olen õnnelik. Ja siis ma olen õnnelikum kui ma olen olnud.

 

Kogust “Pöörane kiskjaloom” (2018)
leidis Tiina Tarik

Advertisements

Fagira D. Morti “Homeless”

Kirjutan jälle kui oleksid ikka veel sõnade kaugusel.
Kui raske on sellega leppida — mitte kunagi, mitte
kunagi vaikus ei kõnele me vahel. Nagu võiksid
sa tulla nii lähedale, kus vaikus rääkima hakkab!
Eksole, need on müstilised hetked, see
kui aeg seisatab ja sa tead, et see
on nüüd see, mis jääb sinule
aegumatuna,
igavese
ning
haprana.
Jah,
ma
tean,
ei
tohi
hetke
jääda
kinni,
jah
ma
tean
peab
laskma
minna,
peab
edasi
minema.
Jah ma tean.
Aga ma küsin, kuhu
ma ennast küll jooma pean, kus on
see paik, kus lootus, ka kõige lootusetum, sureb?

Kogust “Pöörane kiskjaloom” (2018)
leidis Tiina Sulg