Triin Tasuja “Enesekindlad naised ei vihka”

olen oma generatsiooni naishääl
keset kaubanduskeskust on mu vabadus
mitte minna mehele vaid osta kingi
mis mu sääred lennutavad taevasse
kuhu pürgida tahab ju igaüks
see on suhete vaba turu majandus
ma ei kavatse enam tunda oma murtud südant
 
ega elu ei ole luuletus, elu on ime
ilus tüdruk, ime
sellel suurel vorstipeol, kus keegi alati
tahaks suga keppida
tuleb ennast armastada ise
 
ma armastan end ise!
nii kingadega kui paljajalu
nii teel taevasse kui koju
sest ma olen oma generatsiooni naishääl
üheksakümnendates kannatada saanud lapsepõlvega
vanaema kasvatatud naiivseks
puhtamaks inimeseks kui vaja oleks
sest kõik päevad on ajanud segadusse
kuni tänaseni
mil jätnud olen kõik oma peigmehed
sest ei kavatse saada üksikemaks
armastuse puudujääke kompenseerivast
ajudeta täispeaga ettekujutatud armumise
suvalise ilusa kõva riistaga mehe kiimast
sest see oleks liiga lihtne
 
mul on vittukanti ambitsioone
näen potentsiaali adopteerimises
aga noh, oleks siis et emaks lastele
ent mehed jäävad ette, sest pärast vihma
seened — tead küll — tõmba ainult
õrnalt käega üle ja juba ta tuleb
ja jälle on liiga lihtne, igav ja labane
kogu aeg sama skeem ja nukraks teeb
et peale ihuliikme nagu miski muu ei areneks
kuidas ometi peaks mulle sellest piisama?
 
olen selle generatsiooni naishääl, türa
kuuled mind või?
nahhui sa passid mu perset ja rindu
su munn on vähe isuäratav
seega seis on ebavõrdne
 
mina juhin
armastusega
 
 
Kogust “Seksistentsialism” (2020)
leidis Laili Jõgiaas

Triin Tasuja “*** su vastamata kirjad…”

su vastamata kirjad
ei ole jäänud vastuseta
ma ootan ikka
iga päev nagu kurt
kes kunagi kuulis meloodiat
nagu pime
kes kord valgust nägi

su vastamata kirjad
panevad kahtlema
kas üldse olemaski oled olnud

või jälle välja mõelnud
ise leiutand ja uskund
ma väikse tüdrukuna
ikka ise olen

triintasuja

Kogust “Vastuseta kirjad” (2014)
Leidis Marie Saarkoppel

Pilt on pärit Triin Tasuja blogist.

Triin Tasuja “Selle taustal”

kuri ilm ja hilinemine
must maa ja väike inimene

septembri lõpp ja kulund lehed
augusti armastus on otsa saamas

käes on laenude maksmise aeg
võlgu elatud elus

oma sõnade kaja võetud on panti
hind ripub paelaga kaelas
igal lool mis kord oli armas

üksindus tolmub lettidel
hind ikka sama
kuri ilm ja hilinemine
must maa ja väike inimene

 

luuletaja elu

Kogust “Vastuseta kirjad” (2014)
Leidis Marie Saarkoppel

Pilt on pärit Triin Tasuja blogist.

Triin Tasuja “Hooaeg”

See on nüüd kolm kuud
peale järjekordset luhtaläinud
armastuslugu
teiste piinlikkuse pärast ei
kavatse ma eitama hakata tagajätgi
millega mina elama pean

Kui tahad
siis võtagi mind ainult kui
üht häbiplekki
ausõna
see poleks ei esimene
ega viimane kord

Ma elan nüüd jälle
vanemate juures
ja ei ela ka
igal pool on uni magus
mujal ehk magusamgi veel
üritan tahta millelegi siin elus
tõepoolest pihta saada
kuigi kohati tundub küll et
no mida kuradit
kõik on nii suvaline ja juhuslik
sest kui arvad et sul on
millegi üle kontrolli
mis sinuga juhtuma hakkab
siis oled veel naiivsem kui mina
kui ma armastuse pärast
lennukipileteid ostan või
majanduskriisi hakul töölt ära tulen

Täiesti vabatahtlikult
 
Teed tööd või ei tee
armastust see vabsee ei koti
 
Aga seda küll et
kui võtad ükskõik mida
liiga tõsiselt siis
hakkab ainult endal pärast
väga paha
 
Elu sõidab sust niikuinii üle
ja mul pohhui kui arvade
et mina selle ütlemiseks veel liialt noor
sa ei saa olla suurem
kui end teistest suuremateks pead
ükskõik millises Euroopa otsas
kümme aasta ees või taga
keskharidus või magistrikraad
ikkagi võid olla
ühtemoodi loll

 

Ilmunud kogus “Armastust on ja armastust pole” (2011)
Leidis Tiina Sulg

Triin Tasuja “armastus tööturul”

armastus istub töötuna
hariduseta
elukutseta
tööturuameti järjekorras

ootab elu nagu bussi
mis külade vahel harva sõidab

armastus istub töötuna
hellus kellegi teise kätes
soojus hüljanu põues
alkohol verena iga töötamata päev

armastus istub ja ootab et
elu
tuleks ja päästaks ta
mõttetusest olla inimene
vaesusest vedada õhtusse päev

näljast olemast üksi

 

Ilmunud ajakirjas Värske Rõhk 3/2009
Leidis Ülli Tõnissoo