see varesepoeg kellele kunagi
viisin maja taha kassipasteeti
sest ta oli kuidagi õnnetult pihta saand
vist autoga aga samas piisavalt
kiire ja tragi et ikka pageda – ma näen teda
nois suurtes tarkades varestes ma mõtlen
kas tema on see äkki kes ära ei lenda
kui ma mööda läen – aga ju ma petan end
ma isegi ei tea kas ta jäi ellu või sai mõni
hoovikass või kajakas jaole – see lugu
(see ellujäämislugu ja vedamine)
juhtub ainult mu pääs nagu nii paljud lood
juhtuvad ainult inimeste päädes ja
ega ei ole suurt lootust et asjad läevad paremaks
varemaks sean oma äratuskella
viimnepäev on alati nurgataga ja tööd on
liiga palju et seda jõuaks ära teha
kui midagi jääbki pooleli või tegemata
siis on see nagu üks kõigist lugudest-luuletustest:
ja nad elavad ja nad on katki ja kurvad ja
nad on rõõmsad ja meeletud – kui nad just
surnud ei ole
Kogust “Loimurite laul: väike korrosioonikatekismus” (2022)
leidis Tiina Sulg
Foto: Kris Moor
Luuleleid 