Armas aig,
olõss ma tiidnü, et sa
mullõ `lille tuut!
Kost mina pidi `mä´rkmä,
et sa `lille
pääle tulõt.
Mis sa imestät,
mul `lätvä’ kõik
vaasi’ `ümbre.
Istu lavva man,
vihasta deboorandi pääle
ja `ümbre.
Joosõ lavva mant
`piigli ette, kae ussõ poolõ
jäl’ `ümbre.
Näet, midä kõkõ
ùutõh `vällä ei mõtlõ.
Sa’ ei tulõ jo’
ilmahki `lillega’…
ja ma’ ajassi nää’ nigunii `ümbre.
Kogust “Kesk umma mäke” (1987)
leidis Tiina Sulg
Latsilaul
Väiko olli, õs ma näeq,
kiä mul lipu peijo pand’,
kolmõst mamma põllõpailast
sündü mino trikoloor.
Õs ma tiiaq, õt mu maakõ
om nii till’o tõsi siäh,
kivine ja savinõ ja
keväjide mudajärv.
Maid om ilmah tuhandit
ja rahvit mitmit miljonit,
üts om mul õks imäkiil,
üts om mul õks esämaa.
Nii ma nõsta väiko käega
lipukõsõ korgõlõ,
nõsta uma lauluhääle
nii kui oja vulama.
Eesti riik saa vanas 100,
saaguq tõõne sada viil,
jakkuguq viil kolmas sada,
lauluq õks mu imäkiil.
Kogust “ObiNizza” (2017)
leidis Kaie Prangel
Luuleleid 