Me seisime Inglisillal.
Toomemäel ulus tuul.
Sul olid kurvad silmad,
sul oli mõtlik suu.
Ühe lille poetasid maha,
kaua hoidsid mu kätt.
Minnes ei vaadanud taha,
see oli hüvastijätt.
Naersin, kuid mul oli valus,
eemal muigas Kuradisild.
Miski kui takerdus jalus –
sinu pillatud lill.
Kogust “Et vaadata merd” (1995)
leidis Halliki Jürma
See tee oli kitsas ja pime.
All kraavis kaklesid koolnud.
Üks koolnu küsis mu nime,
aga minul nime ei olnud.
Tee sai otsa sinises saalis
keset painajalikku balli.
Tüdruk mustas Jumalat maalis
ja Jumala surmvalget salli.
Järjest lähemal põlesid sillad —
tuhat lõõmavat virvatuld.
Selles kuumuses söestusid silmad,
jooksin meeletu, pime ja hull.
Tüdruk mustas minema viidi
mõned minutid enne kuut.
Surilinaks sai verevat siidi
valge salliga Jumala pruut.
Ja ma mõtlesin, kuhu ja milleks?
Kogust “Et vaadata merd” (1995)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 