Category Archives: liivi luule

Kempi Karl “*** Las iga kadunud sõna…”

Posted on by

Las iga kadunud sõna

olla valgeks külmunud säde
sinu sära jälg

öö naeruna lendamas
valguse pärismaale

lumi õitseb
vaikinud põllul

kui ta närtsib
ärkab muld

lume sulamise sinas
surm sünnib

voolava maa
elavaiks kaldaiks

kempiteine

kogust “Toini sina / Teine sina” (2013)
leidis Tiina Sulg

Baiba Damberg “*** Kakskeelseks ma sündisin…”

Posted on by

Kakskeelseks ma sündisin.
Isal polnud midagi öelda,
sest koolis õppisin ma hästi,
painutades emalt saadud läti keelt
vene, saksa
ja murdekeeleks.
 
Kuni keeles, mille andis mulle isa,
liivi keele hingekellahelin
äratas soovi
rääkida liivi keelt liivaga,
lahkuvate pilvede,
teokarpide,
merepõhja kivide,
surnud külade kadakatega.
 
Ja nüüd, meri, anna andeks
ja hoia end,
issand on heitnud liisu.
Ja ära lase, Jumal,
veel seda teist keelt
hingekellana
heliseda.

Tõlkinud Valli Helde, ilmunud liivi luulevalimikus “Ma võtan su õnge, tursk!” (2011)
Leidis Tiina Sulg