märg põld ei igatse lund
rahet ega põuda
vaid ootab Sind
et läheksid läbi ohakate
tool kaenlas
ning istuksid kaua
vastamisi tuulega
yks lillakas pilv
peatub rändavas taevas
ega lähe ära
kuu tuleb ta varju
ega lahku
öö loojudeski
istub Su syles mytsiga hiir
ja räägib muinasjuttu
Sinust endast
kui kuupäevast suures kalendris
mille saabudes inimesed unustavad kõne
Ilmunud kogus “Laurila” (1998).
Leidis Tiina Sulg