Hasso Krull “*** Karud. Ärkavad üles…”

Karud. Ärkavad üles ja küsivad,
kuhu see lumi küll jäi? kuhu jäi
talv? külm ilm? härmas oksad? Kuiv

koobas kuusikusse kuhjatud risu-
hunniku sees, pehmed väikesed karupojad
tihedasti ema külje all, pikad

mitmeseerialised unenäod, kuhu? Kas
teie hiidlaine ja üleujutus viisid
meie une ära? Nõnda küsivad unetud

karud ja kondavad metsa all
ringi, vesi lirtsumas taldade all, otsides
midagi hamba alla, rüüstates

autosid ja postkaste, et leida mõnd
ajalehte ilmaennustusega. Selle
asemel nad loevad: „Aasta inimeseks valis

toimetus Eesti sõduri Iraagis.“ Mis aasta?
mis toimetus? mis inimesed? kas on
seal üldse karusid? Valige aastaks

Iraagi sõda, valige toimetuseks
Abu Ghraibi vangla, valige inimeseks
unetu karu, eestiks aga valige

pehmed, kohevad, paksud ja valged
mullused lumed.

 krulltalv

Ilmunud luulekogus „Talv“ (2006)

Soovitanud Mart Velsker