Hasso Krull “*** Alice käis imedemaal…”

Alice käis imedemaal

ta kasvas suureks

aga mängukaarte ei sallinud

eriti vastik oli ärtu emand

selle eemaldas Alice igast ette juhtunud pakist

ja pistis külmkappi sügavkülma

emandad jäätusid tõmbusid kahkjassiniseks

.

ühel päeval suitsetas Alice piipu

see oli väike india piip

heledast sandlipuust

ta täitis piibu uuesti süütas kaheksa korda

siis hakkas Alice’il palav ta tegi lahti

külmkapi ukse et jäätist võtta

.

tuppa astus pikk kahvatu näoga naine

ta huuled olid härmas silmalaugudel tuhkjas lumi

naine naeratas hambad helkivad ja läbipaistvad

nagu jääkuubikute rida

sa ootasid mind ütles ta

ja sirutas käe

peopesal väike sinine süda

selle võid sa nüüd endale võtta

see on ühe suure merikarbi hing

mille sa lapsena leidsid rannast

enam ei pea sa mere kohinat kartma

Kogust “Ava” (2021)
leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “*** tule tagasi muusika…”

tule tagasi muusika
tule tagasi sama muusika
tule tagasi kõik nii nagu oli

muusika ei tule tagasi
sama muusika ei tule tagasi
kõik ei tule tagasi nii nagu oli

tule tagasi helmemänd
tule tagasi sama helmemänd
tule tagasi helmemännimets nii nagu oli

helmemänd ei tule tagasi
sama helmemänd ei tule tagasi
helmemännimets ei tule tagasi nii nagu oli

tule tagasi igatsus
tule tagasi sama igatsus
tule tagasi igatsuse kuningriik nii nagu oli

igatsus ei tule tagasi
sama igatsus ei tule tagasi
igatsuse kuningriik ei tule tagasi nii nagu oli

tule tagasi vari
tule tagasi sama vari
tule tagasi varjude õhuke tants nii nagu oli

vari tuleb tagasi
sama vari tuleb tagasi
varjude õhuke tants tuleb tagasi nii nagu oli

Kogust “Ava” (2021)
leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “*** räägime nüüd kividega…”

räägime nüüd kividega

küsime neilt kes me oleme küsime oma nime

.

kivid on tõepoolest jutukad

aga kõnelevad nii kiiresti et ma ei saa

sõnadest aru

nad ütlevad vist et oleme punane jõgi

üks sähvatus teine sähvatus

punased kalad

.

suures liivakivist hullumajas

maalis Van Gogh õue peal punaseid kalu

kalad ei öelnud midagi ujusid kosmosesse

nüüd on nad postkaardi pealt

vette valatud otsekui punane tina

.

olevikku teil käes ei ole ütlevad kivid

olevik on mõtte lupsatus sillerdaval pinnal

et sukelduda sügavusse kust te olete pärit

mitte keegi ei saa olevikus hingata kui ta keerdub

ümber kaela nagu boamadu

ja sosistab: ava see ava

Kogust “Ava” (2021)
leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “*** Täiesti tavaline tuba…”

Täiesti tavaline tuba. Täiesti tavaline vaade,
tavaline aken, tavaline jää. Akna taga
tavalised puud, üks tavaline kõrvaltänav,
kuurid, katused, lumi, tavaline
inimtühjus. Aga mitte rohkem.
Vaatame nüüd lähemalt. Täiesti
eriline laud; eriline vaip; erilised
raamatud laual, eriline kastike erilise
pudipadiga, erilised käärid, eriline huulepulk.
Erilised riided laiali põrandal: eriline
kampsun, erilised teksad, eriline rinna-
hoidja, erilised sukad. Ja täiesti eriline
voodi, ebatavalised linad, haruldane
tekk, padi, mille sarnast ei leidu
siin ega seal, Tallinnas ega Tartus, ega
seitsme maa ja mere taga. Ainult
siin.
Ja telefon. Ja lamp. Ja väike märkmik.
Kitarr, musta koti sees. Arvuti. Kõlarid.
Paar postkaarti. Midagi veel. Ja kõige selle
keskel täiesti tavaline sina.

Kogust “Kandsime redelit kaasas” (2017)
leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “*** Karud. Ärkavad üles…”

Karud. Ärkavad üles ja küsivad,
kuhu see lumi küll jäi? kuhu jäi
talv? külm ilm? härmas oksad? Kuiv

koobas kuusikusse kuhjatud risu-
hunniku sees, pehmed väikesed karupojad
tihedasti ema külje all, pikad

mitmeseerialised unenäod, kuhu? Kas
teie hiidlaine ja üleujutus viisid
meie une ära? Nõnda küsivad unetud

karud ja kondavad metsa all
ringi, vesi lirtsumas taldade all, otsides
midagi hamba alla, rüüstates

autosid ja postkaste, et leida mõnd
ajalehte ilmaennustusega. Selle
asemel nad loevad: „Aasta inimeseks valis

toimetus Eesti sõduri Iraagis.“ Mis aasta?
mis toimetus? mis inimesed? kas on
seal üldse karusid? Valige aastaks

Iraagi sõda, valige toimetuseks
Abu Ghraibi vangla, valige inimeseks
unetu karu, eestiks aga valige

pehmed, kohevad, paksud ja valged
mullused lumed.

 krulltalv

Ilmunud luulekogus „Talv“ (2006)

Soovitanud Mart Velsker