Hasso Krull “*** Täiesti tavaline tuba…”

Täiesti tavaline tuba. Täiesti tavaline vaade,
tavaline aken, tavaline jää. Akna taga
tavalised puud, üks tavaline kõrvaltänav,
kuurid, katused, lumi, tavaline
inimtühjus. Aga mitte rohkem.
Vaatame nüüd lähemalt. Täiesti
eriline laud; eriline vaip; erilised
raamatud laual, eriline kastike erilise
pudipadiga, erilised käärid, eriline huulepulk.
Erilised riided laiali põrandal: eriline
kampsun, erilised teksad, eriline rinna-
hoidja, erilised sukad. Ja täiesti eriline
voodi, ebatavalised linad, haruldane
tekk, padi, mille sarnast ei leidu
siin ega seal, Tallinnas ega Tartus, ega
seitsme maa ja mere taga. Ainult
siin.
Ja telefon. Ja lamp. Ja väike märkmik.
Kitarr, musta koti sees. Arvuti. Kõlarid.
Paar postkaarti. Midagi veel. Ja kõige selle
keskel täiesti tavaline sina.

Kogust “Kandsime redelit kaasas” (2017)
leidis Tiina Sulg

Hasso Krull ” *** inimene on inimesele loom…”

inimene on inimesele loom
inimene on inimesele taim

inimene on inimesele kala
inimene on inimesele lind

inimene on inimesele inime-
ne kes pole kunagi elanud

aga ta hakkab küllap vist hakkab
kui kord ometi loodud on

Ilmunud kogus “Veel ju vist” (2012)
Leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “Percy Heath”

vaimustused liiguvad
looklevad ja liblendavad nagu kalad
või liblikad
mis nendega peale hakata
muud kui lasta nad vette lendu
seal nad ujuvad
mahedad ja analgeetilised
jooksevad treppidest üles ja alla
kiljuvad ja tahavad süüa

Ilmunud kogus “Jazz” (1998)
Leidis Tiina Sulg

Hasso Krull “*** Karud. Ärkavad üles…”

Karud. Ärkavad üles ja küsivad,
kuhu see lumi küll jäi? kuhu jäi
talv? külm ilm? härmas oksad? Kuiv

koobas kuusikusse kuhjatud risu-
hunniku sees, pehmed väikesed karupojad
tihedasti ema külje all, pikad

mitmeseerialised unenäod, kuhu? Kas
teie hiidlaine ja üleujutus viisid
meie une ära? Nõnda küsivad unetud

karud ja kondavad metsa all
ringi, vesi lirtsumas taldade all, otsides
midagi hamba alla, rüüstates

autosid ja postkaste, et leida mõnd
ajalehte ilmaennustusega. Selle
asemel nad loevad: „Aasta inimeseks valis

toimetus Eesti sõduri Iraagis.“ Mis aasta?
mis toimetus? mis inimesed? kas on
seal üldse karusid? Valige aastaks

Iraagi sõda, valige toimetuseks
Abu Ghraibi vangla, valige inimeseks
unetu karu, eestiks aga valige

pehmed, kohevad, paksud ja valged
mullused lumed.

 

Ilmunud luulekogus „Talv“ (2006)

Soovitanud Mart Velsker