Nikolai Baturin „Mis tulep”

Oh ei ole midägi…
Tuless mete midägi!
Vihma või mõni vistrik
koskile paiga pääle.

Aga ei ole midägi.
Egä tule kedägi.
Tark – oless temä tullu!
Või sõs – kaits ullu.

Noh siski! Tulep õdak
ja üü aig ja lumi ja uni
ja suvi ja tali ja tuli ja veri…
Ääd und, ommukuni!

Kogust „Poolusevaikus vaikusepoolus” (1980)
leidis Tiina Sulg

Nikolai Baturin „*** Üü kõllane ku kärjevaha”

Üü kõllane ku kärjevaha
ja lõhnav nagu einäkaar.
Kuu keset luhta satte maha
ku ammustatu valgeklaar.

Ma paness vastse pastle jalga,
et minnä oless kõbusamp,
ja põõsast murrass pajomalga,
sest kateksi om lõbusamp.

Nii läess ma õkva üle kesä,
et üitskõrd üless leida paik,
kos asup alli kure pesä,
kos kastel sõstraveini maik,

kos üü om kõllane ku vaha
ja lõhnap nagu einäkaar.
Kos kuu kesk luhta satte maha
ku ammustatu valgeklaar.

Kogust „Maa-alused järved” (1968)
leidis Tiina Sulg

Nikolai Baturin „Perspektiiv”

Mis lännu – tuu lännu;
kõrd kaoss jo kik.
Kik puu om kõrd kännu —
sii om tulevik.

Kõrd tuhmi om silmä
ku liisunu lombi;
ja süäme külmä
ku katakombi.

Kõrd mer om vaga
ku umbse järve;
lilli leinave taga
kaotatet värme.

Aig küüdse kõrd aap
planete perra —
Maast uvveste saap
incognita terra:

ei kannate enmb Maa
igijää press’mist —
kaop viimäne Mulgimaa
filosoof-pessimist.

Kogust „Sinivald” (1990)
leidis Ago Pärtelpoeg

Kauksi Ülle “*** Armas aig….”

Armas aig,
olõss ma tiidnü, et sa
mullõ `lille tuut!

Kost mina pidi `mä´rkmä,
et sa `lille
pääle tulõt.

Mis sa imestät,
mul `lätvä’ kõik
vaasi’ `ümbre.

Istu lavva man,
vihasta deboorandi pääle
ja `ümbre.

Joosõ lavva mant
`piigli ette, kae ussõ poolõ
jäl’ `ümbre.

Näet, midä kõkõ
ùutõh `vällä ei mõtlõ.
Sa’ ei tulõ jo’

ilmahki `lillega’…
ja ma’ ajassi nää’ nigunii `ümbre.

Kogust “Kesk umma mäke” (1987)
leidis Tiina Sulg

Kauksi Ülle “Eesti 100. sünnüpäiv”

Latsilaul

Väiko olli, õs ma näeq,
kiä mul lipu peijo pand’,
kolmõst mamma põllõpailast
sündü mino trikoloor.

Õs ma tiiaq, õt mu maakõ
om nii till’o tõsi siäh,
kivine ja savinõ ja
keväjide mudajärv.

Maid om ilmah tuhandit
ja rahvit mitmit miljonit,
üts om mul õks imäkiil,
üts om mul õks esämaa.

Nii ma nõsta väiko käega
lipukõsõ korgõlõ,
nõsta uma lauluhääle
nii kui oja vulama.

Eesti riik saa vanas 100,
saaguq tõõne sada viil,
jakkuguq viil kolmas sada,
lauluq õks mu imäkiil.

Kogust “ObiNizza” (2017)
leidis Kaie Prangel

Heli Laaksonen “Aeg”

Teinakord ma pikuda vagavasti öhe koha peel
ja katsu olla hästi tasa
et aeg mind üles äi lövaks
ega hakkaks jälle edas minema
ja tahtma, et ma ta seltsis muretseks.

Eile humigu see önnestus;
ma hissisi teki eere alt
ja oli naa vagusi
et aeg mötles et ma pole veel kuju tulndkid
mool tulli naar peele
sest ta olli kangest närvis
pürgis mo suhtlite sees
tömmas kapiuksed vallali
kiskus suitsu
ja katsus aega surnuks lüia.

Ta löidis mo löpuks üles siiskid,
kisse jäksab niikau öhe koha peel pikuta.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik

Heli Laaksonen “Lehm ja kask”

Ma taha olla lehm kase all.

Ma’p taha edugas olla.
Ma’p taha arvudid öppida.
Ma’p taha psühhuloogi juure minna.
Ma’p taha seda kirja posti viia.
Ma’p taha töötukassase helista.
Ma’p taha mäleta ühtegi pin-koodi.

Las ma olla lehm kase all.
Viige mo väsin nahk kambri pärandale,
ahju ede.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik

Heli Laaksonen “Öhepeeva”

Istud mo körvas rahvamaja pitka pingi peel.
So külg aa kangest soe
ja kampsuni varrugas satudab mind.
Ma hakka mötlema
et kui sa oleks mo oma.

Kui leheks koos,
sa paneks mo patareilambi pölema
ja ütleks, et kodu vöiks veel teed keeta.

A ma lehe üksi.
Selge see.

Ma joose ede
krädi tee eeres kuuse otsa
ooda.
Kui sa oled seel all
rapuda
okste peeld köik lumed so krae vahele.
Sa klopid
oma hülli
vaadad ülese,
arvad, et tuisk,
naeradad kuusel
kut naljamihel.

Mihel
kinnel jägub armastust
kuusse vimpkadele
jägub seda moolegid.
Ma katsu korra veel.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik

Heli Laaksonen “Rabarbermahl”

Ma’p vöi!
Ma’p vöi!
Teise hing aa hellik
kut kümme muna paberkottis.

Ee vöta naist mei saareld!

Me naiste sammud aa pitkad kut meestel.

Meitel lüiakse höbe läikima liivapaberiga.

Meitel aa padja sees sibulad.

Meitel pestakse hambad mereveega.

Meitel antakse väimihele rabarbermahla
ja sukkur on jüst otsa löppen.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik