Arhiiv

Nikolai Baturin „Perspektiiv”

Mis lännu – tuu lännu;
kõrd kaoss jo kik.
Kik puu om kõrd kännu —
sii om tulevik.

Kõrd tuhmi om silmä
ku liisunu lombi;
ja süäme külmä
ku katakombi.

Kõrd mer om vaga
ku umbse järve;
lilli leinave taga
kaotatet värme.

Aig küüdse kõrd aap
planete perra —
Maast uvveste saap
incognita terra:

ei kannate enmb Maa
igijää press’mist —
kaop viimäne Mulgimaa
filosoof-pessimist.

Kogust „Sinivald” (1990)
leidis Ago Pärtelpoeg

Advertisements

Nikolai Baturin „Mennule”

Mis sa küll Mennu olet tennu —
ääss mulle sõbrass olet jäänu
Ek küll ka mia ei muud ole tennu
ku sulle samatsess sõbrass jäänu

Mis sa küll Mennu olet tennu —
nal’latsess näoss olet jäänu
Sina ek tääd miul ütelde Mennu
kos miu nal’lane nägu om jäänu?

Kogust „Kajokurelend” (1975)
leidis Ago Pärtelpoeg

Kauksi Ülle “*** Armas aig….”

Armas aig,
olõss ma tiidnü, et sa
mullõ `lille tuut!

Kost mina pidi `mä´rkmä,
et sa `lille
pääle tulõt.

Mis sa imestät,
mul `lätvä’ kõik
vaasi’ `ümbre.

Istu lavva man,
vihasta deboorandi pääle
ja `ümbre.

Joosõ lavva mant
`piigli ette, kae ussõ poolõ
jäl’ `ümbre.

Näet, midä kõkõ
ùutõh `vällä ei mõtlõ.
Sa’ ei tulõ jo’

ilmahki `lillega’…
ja ma’ ajassi nää’ nigunii `ümbre.

Kogust “Kesk umma mäke” (1987)
leidis Tiina Sulg

Kauksi Ülle “Eesti 100. sünnüpäiv”

Latsilaul

Väiko olli, õs ma näeq,
kiä mul lipu peijo pand’,
kolmõst mamma põllõpailast
sündü mino trikoloor.

Õs ma tiiaq, õt mu maakõ
om nii till’o tõsi siäh,
kivine ja savinõ ja
keväjide mudajärv.

Maid om ilmah tuhandit
ja rahvit mitmit miljonit,
üts om mul õks imäkiil,
üts om mul õks esämaa.

Nii ma nõsta väiko käega
lipukõsõ korgõlõ,
nõsta uma lauluhääle
nii kui oja vulama.

Eesti riik saa vanas 100,
saaguq tõõne sada viil,
jakkuguq viil kolmas sada,
lauluq õks mu imäkiil.

Kogust “ObiNizza” (2017)
leidis Kaie Prangel

Heli Laaksonen “Aeg”

Teinakord ma pikuda vagavasti öhe koha peel
ja katsu olla hästi tasa
et aeg mind üles äi lövaks
ega hakkaks jälle edas minema
ja tahtma, et ma ta seltsis muretseks.

Eile humigu see önnestus;
ma hissisi teki eere alt
ja oli naa vagusi
et aeg mötles et ma pole veel kuju tulndkid
mool tulli naar peele
sest ta olli kangest närvis
pürgis mo suhtlite sees
tömmas kapiuksed vallali
kiskus suitsu
ja katsus aega surnuks lüia.

Ta löidis mo löpuks üles siiskid,
kisse jäksab niikau öhe koha peel pikuta.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik

Heli Laaksonen “Lehm ja kask”

Ma taha olla lehm kase all.

Ma’p taha edugas olla.
Ma’p taha arvudid öppida.
Ma’p taha psühhuloogi juure minna.
Ma’p taha seda kirja posti viia.
Ma’p taha töötukassase helista.
Ma’p taha mäleta ühtegi pin-koodi.

Las ma olla lehm kase all.
Viige mo väsin nahk kambri pärandale,
ahju ede.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik

Heli Laaksonen “Öhepeeva”

Istud mo körvas rahvamaja pitka pingi peel.
So külg aa kangest soe
ja kampsuni varrugas satudab mind.
Ma hakka mötlema
et kui sa oleks mo oma.

Kui leheks koos,
sa paneks mo patareilambi pölema
ja ütleks, et kodu vöiks veel teed keeta.

A ma lehe üksi.
Selge see.

Ma joose ede
krädi tee eeres kuuse otsa
ooda.
Kui sa oled seel all
rapuda
okste peeld köik lumed so krae vahele.
Sa klopid
oma hülli
vaadad ülese,
arvad, et tuisk,
naeradad kuusel
kut naljamihel.

Mihel
kinnel jägub armastust
kuusse vimpkadele
jägub seda moolegid.
Ma katsu korra veel.

tõlkinud Järvi Kokla, kogust “Ole ise” (2017)
leidis Tiina Tarik