Aeg-ajalt kesk igavikku
ilmub püünele uusi nägusid
üks neist
jõuab platsi päris hilja
mingi puusepp
kuskilt sealtkandist
kus Galilea
ta kukub laiama
ja laamendama et on tegija
ja vaat kus lops see tüüp kes on loonud kogu taeva
ja maa
ja kogu selle kraami meile pähe määrind
on üldsegi ta paps
Vähe sellest
ta lisab
See on kõik must-valgel kirjas
pärgamendirullide peal
mille mingid jorsid
jätsid vedelema Surnumere koobastesse
tüki aja eest
ja mida isegi üles ei leita
mingi paar tuhat aastat või nii
või vähemalt
tuhat üheksasada nelikümmend seitse
et olla
päris täpne
ja kui need välja ilmuvadki
ei võeta neid tõsiselt
nii nagu ei võeta tõsiselt
ka mind
Võta nüüd vabalt
öeldakse sellile
Ja ta jahutatakse maha
Ta riputatakse Puu otsa jahtuma
Ja sellest ajast peale
kõik muudkui nikerdavad
selle Puu moodi jublakaid
sell peal rippumas
ja hüüavad selli nime
ja kutsuvad teda alla
istuma
nende kambas
nagu tema olekski see ilge kunn
kes peab peo käima tõmbama
või ei saagi asja
Aga tüüp ei anna näole
muudkui ripub puu otsas
No ei tule mees
oma puu otsast alla
näeb täiega kudend välja
ja täiega jahe
ja ühtlasi
tavalistest ebausaldusväärsetest allikatest pärit
uuemate uudiste
kokkuvõtte kohaselt
surnd mis surnd
tõlkinud Peeter Sauter, kogust “Meele lunapark” (2020)
leidis Mai Põldaas
Luuleleid 