Elu on tuli,
mida iga kivinägu
mõistab.
Tunneme paljude merede
kutset.
Tükkis täiega
upume vastanduste keskel.
Vihmal,
mida pilvist nüüd
me trepile kallab,
pole midagi pistmist
lihtsaimate soovide
või haavadega,
aga nendega me elame
ka oma pisimates
toimetustes.
Lapsed
katkisel poodiumil
kuulevad me nälja hääli
ega mõista neid;
nemad peegeldavad vaid
armastuse varaseimat
katkemist.
Jubedustele
eelnevad väikesed rüüsted –
need on vastukajaks öeldamatule.
ja emad, kes ärkavad
vähima heli peale
ja isad, kes tossavad
kogu öö
ja me kõik ülejäänud,
kes me patrullime,
et kaitsta muserdatud magajaid
vallapäästetud deemonite eest,
avastame hommikul oma hämmelduse
kõige kirkamad kaadrid.
Parimadki asjad
vajuvad rumaluse koorma all
lössi.
Elu on tuli,
mida iga lainepiug
mõistab.
Tõlkinud Mathura, kogust “Aafrika eleegia” (2014)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 