Jaanus Vaiksoo “Põhjatuulemaal”

Ühel öösel – küünlakuul –
puhus jäine põhjatuul
üle mere, läbi laane,
tõmbas jõele peale kaane.
Lasi liugu pikki niite,
põõsastele härmaniite
tihedasti riputas.
Puhus hetke – pikutas.
Vaikus. Vaikus. Pime öö.

Võttis jälle üles hoo,
põikas otse üle soo.
Laugudele mustreid tikkis,
sambla lume alla pikkis.
Vedas kuuskedele vööte,
õmbles okste peale nööpe-
suuri vahukoorekukleid
keset Lõuna-Eesti kupleid.
Silmapiiril kumas koit.

Tõusis päike, algas päev
avas pidupäevasaali,
kuhu imetlema tuldi
karget põhjatuule maali:
mustendava metsa kohal
muinasjutuline sina,
päiksekiirtes helgib-kiiskab
lume lumivalge lina.
On täna Eesti sünnipäev!

jaanusvaiksoo

ilmunud ajakirjas Täheke 2/2015
leidis Tiina Lutter

Advertisements

Jaanus Vaiksoo “Kui on elu liiga hea”

Kui on elu liiga hea,
kui on liiga mõnus,
kui sul pilvedes on pea,
kõik on pehme, õdus.

Siis sa oled nagu kott,
mõttetu ja tühi,
nagu tühi supipott
pärast jõulupühi.

Vahel nõuab argipäev
veidi pipart-soola.
Ega šokolaadimäed
iga päev ei voola.

Kui sind torgib mõni tikk,
miski kriibib hinge.
Ära sellest välja tee!
Ära sellest välja tee!
Peaasi – elu oleks pikk,
peaasi – oleks vinge!

vaiksoosupipotikarneval

raamatust „Supipotikarneval”
leidis Tiina Lutter