Kaarel B. Väljamäe “*** Olen jõudu kogunud …”

Olen jõudu kogunud.
Päeval ei tule enam uni
vägisi peale.
Teen ise süüa,
loen raamatu läbi,
kirjutan raamatu valmis,
olen lapsega lahke,
naudin õhtut.

Naine jõuab koju
ja räägib midagi.

Mina

ei kuula

lõpuni.

Olen juba piisavalt
tugev, et teda parandama ja õpetama hakata.
See haavab silmnähtavalt.

Vabandamine ei aita.
Nael on juba sisse löödud
nagu üks tropp terapeut
päris targalt ütles.

Kuulan, kuidas riputatakse pahuralt pesu nöörile.

Mu sees kukub midagi väga
rasket ümber.

Üksi on seda võimatu püsti tõsta.

Kogust “Haugub, hammustab, tapab! Hingad, hingad, ei hinga …” (2023)
leidis Tiina Tarik

Foto Kris Moor, pärit siit

Kaarel B. Väljamäe “*** Nüüd on aega lugeda …”

Nüüd on aega lugeda,
aga mina sügan
ainult raamatute
selga:

Kolm sõpra 
vee piiril
hingesugulased.
Kolm meest paadis
Eedenist alates
kuutõbised.

Nüüd on aega lugeda,
aga mina sügan
ainult raamatute
selga:

Kevade
valitud omadused:
kusagilt kumab valgust,
kesköö on päeva algus.

Nüüd on aega lugeda,
aga mina sügan
ainult raamatute
selga:

Tõrjutud mälestused
räägivad ja vaikivad,
kuni armastus peale tuleb,
kuni inglid sekkuvad.

Kogust “Haugub, hammustab, tapab! Hingad, hingad, ei hinga …” (2023)
leidis Tiina Tarik

Kaarel B. Väljamäe “*** vaadata taevast…”

            
vaadata taevast
et tajuda teelolekut
ka siis kui olnud
päevi paigal
väikses majas
haige või
meeleheitel
oma vaikses tühjas toas
ajanud ringi oma üksildast verd
lohutanud end mõne päheõpitud lauluga

just siis
vaadata taevast

ei pea vaatama vikerkaart
et näha
vikerkaart

ei ole vahet kas avaldada
luulet või avaldada
armastust 

 
Raamatust “Suur mees juba” (2012)
Leidis Ülli Tõnissoo