Lote Vilma “Uued kingad”

kas oled valmis
kandma omi
uusi kingi

samm viib õhku
kus külgedel sirguvad
võõra näoga majad
külm öö tuleb sinusse
tabab kui nool

ennenägematuks saavad käed ja kehad
laulud teised uhavad orgu
mida omaks hüüa

vahel vesi tuleb ja neelab su
tunniks või kauemaks et visata
sind ligunenud kangasse
päikekiir suhu

pilved ringlevad
taevas avaneb
teokarbina sinu kohal

vahel sa unustad
aastatid või värve
kuid teinekord mäletad
läbi valu

Kakskeelsest kogust “Dīvains mezgls vēderā. Kummaline sõlm kõhus” (2023), tõlkinud Ilze Tālberga
leidis Tiina Sulg

Marija Luīze Meļķe “*** mäletad…”

mäletad
sa ütlesid
ja tegid asju
mida
mul ei sobi täpsemalt kirjeldada
aga minu puusad ja värvilised sädemed
mis visklevad rindade ja õhetuse vahel
minu näos
sind vastu võtvas
mitte lihtsalt ei mäleta
see juhtub nüüd
ma olen ma hingan sind

Kakskeelsest kogust “Dīvains mezgls vēderā. Kummaline sõlm kõhus” (2023), tõlkinud Ilze Tālberga
leidis Tiina Sulg

Anna Belkovska “Jutlus”

kirjuta kui kodus oled

eemalda üks kõrvaklapp
tõmba seelik allapoole
väldi tunneleid
väldi pilke

kirjuta kui kodus oled

ja vaata kindlasti tagasi
kui avad trepikoja ukse
kõnni valgustatud kohtades
või pigem hoia end ikkagi varju

ja palun kirjuta kui kodus oled

ära räägi kellelegi
nad tunnevad end süüdi
sa üldse tead
kui raske neil on end nii tunda?

aga kirjuta kui kodus oled

tegelikult — jää parem koju
vaata aknast välja
seal on see maailm
kus meil pole kohta

Kakskeelsest kogust “Dīvains mezgls vēderā. Kummaline sõlm kõhus” (2023), tõlkinud Ilze Tālberga
leidis Tiina Sulg

Timo Maran “*** Jätad jälgi…”

Jätad jälgi, jääd endast maha.
oled kõigi käidud radade summa,
laiali inimestes, kellega  kohtusid.
Laotununa nende mõtetesse ja pilkudesse,
katad katkendlikult seda linna.
Poetud puude alla, metsa hämarusse,
oled piisk päikesetolmu, kesktalve kargus,
konnade hääl jõe ääres luhal,
laiali kogu elava rõõmus.

Kogust “Metsloomatruudus” (2019)
leidis Tiina Sulg

autori pilt on pärit siit

Timo Maran “*** Hommik toob udu…

Hommik toob udu ja
päikese, õhtu pikad varjud.
Kõik tuleb mu juurde.
Ja läheb. Maru viib oksad,
külm lehed. Talv on üks
lõputu vaikimine, aga ikka
olen ma sama koha peal kinni.
Kevad toob uued lõhnad,
linnud ja putukad. Ilm pöörab
mu ümber, päike ja kuu.
Ma ei loe enam ammu aastaid.
Aastad, need ümmargused,
loevad mind.

Kogust “Metsloomatruudus” (2019)
leidis Tiina Sulg

Maarja-Liis Mölder “*** tegelikult on vale jalad …”

tegelikult on vale jalad nii
pikad ja pilkupüüdvad et lummud lõpuni

ja kohe kui valvsuse kaotad
sirutab ta oma graatsilise koiva

äkitsi ette
ja sina käid jälle ninuli

kogust “Meesinine”(2022)
leidis Tiina Sulg

autori pilt on pärit siit

Vahur Laiapea “*** Ma olen siiski…”

Ma olen siiski
aga sina oled hoopis

Ma veidi kuidagi
kui sina muidugi

Mul ikka kõrini
kui sinul põlvini

Kui olen kaelani
sa oled silmini

Ma olen ajuti
Ma olen puhuti
Ma olen kohati

Kui vaatan vihuti
mul tundub paiguti
et sina igati
jah sina alati

Kogust “Roosid suus” (2023)
leidis Tiina Tarik

Eeva Park “*** Nii nagu sinulgi…”

Nii nagu sinulgi
oli mul ema
ja oli ka isa.
Teisiti mind ju polekski.
Aga milleks olin mina vajalik,
seda ma ei tea,
sest nemad olid ilma minutagi olemas
ja seepärast ma küsingi neilt,
milleks mina, öelge,
kui te veel mäletate,
mille pärast.

Kogust “Linnujahireeglid” (2012)
leidis Eve Pormeister

Eeva Park “Seesama kivi”

See kivi kasvab, ei murene,
ei pudene liivaks,
ta peal püsti seistes
hakkavad jalad trampima
üht rütmi,
keha kaardub,
hüppab üles,
see kivi kasvab,
temas on seemned
nagu õunas,
ta ripub rannas
vartpidi mõõnas,
ta kasvab
ega murene.

Kogust “Linnujahireeglid” (2012)
leidis Eve Pormeister

Aado Lintrop “*** Linnas on vaikne…”

Linnas on vaikne
vihmapiisku võib kuulda
rääkimas tasa

Sirutan sõrmed
aga ei puuduta need
hommikust udu

Kogust “Viimased sada sekundit” (2021)
leidis Tiina Sulg