Kui veel Maa peale tulla
siis mungaks Athose mäele
või vulkaaniks Islandile
või Itaaliasse
või koopaks
suureks ja sügavaks
kus aegade algusest on kehtinud
puhtuse püha
kus vesi on sündinud
valguse koor alles ümber
kus pimeduses alles tuksub
valguse nabanöör
enne kui tuleb lõige
koopasuu avaneb ja taevas Maa kohal
saab nähtavaks
milline ilu
ja milline kalkus
Kogust „Nimi ja vaim“ (2024)
leidis Eve Pormeister
Autori foto on pärit siit.
Surm tuli taevast
ise piltilus
kastene kee kaelas
Surm tuli taevast
naeratades
valged hambad välkumas
aga keegi ei näinud teda
Kogust „Nimi ja vaim“ (2024)
leidis Eve Pormeister
Lunastussinise taeva all
keskpäeva sinises aias
lehelanguse lõhnas
kuulan
sinise vaikuse varjatud värinaid
kuulan
sinise vaikuse sõnatut luulet
Lunastusvalge taeva all
kesköö valges aias
lumelanguse sumeduses
kuulan
valge vaikuse viisitut laulu
kuulan
valge vaikuse sõnatut helinat
Kuu, rooside roos,
õõtsub valguse varrel.
Räägi minuga lehtede langemise keeles!
Räägi minuga lume langemise keeles!
Räägi minuga valendava vaikuse keeles!
Kogumikust “Näen, kuulan, tunnetan” (2021)
leidis Tiina Sulg
HELEKOLLANE PÄIKE SEE
rand täis päikest
päike täis lutsukive
lutsukivid kui armastus
ja suur äikesepilv
mis kõmiseb kajaka imestusest:
et kõik oli nagu oli
HELEKOLLANE PÄIKE SEE
rand täis päikeseteri
millimallikad on südamed
soe sinine on roheline
taevas läbipaistev
kui tore klaaspulk
kui totter eneseleidmine:
et kõik oli nagu oli
HELEKOLLANE PÄIKE SEE
täis magusat heldimust
millimallikad kui inimesed
tormavad lainetesse mängima
lutsukivid kaovad ära
ja neid on ikka veel palju
ja armastus saab otsa
ja kõik on nii nagu on
Kogust “1968” (2018)
leidis Tiina Sulg
Õrnast arusaamine
tuleb helinõela kordusena
krigiseva tuuleõõtsana
mille lõunasuund näitab kätte
kõrge maltsaga kattunud allika
väga hoolikalt varjatud kaitsetuse
tuled lähemale piki lahtist silda
tuled kosutuse jõust kantuna
ära kitsusest piirdevaiadest
hetk enne märjast ülesaamist
jõuab nurgitu tuul liibuda
maailma murdejooni
tasaseks siluma
Kogust “Palangukõnd” (2024)
leidis Tiina Sulg
Kurgede kulgedes
üle taeva
kaeva pilk
see vaevu üle puude siruta
sada linnud teele
kuni tuleb öö ja linnutee laotub
üle taeva
sada linnuund
une pehme puudutus
Kogust “Sada linnuund” (2023)
leidis Tiina Sulg
Õhtul vaatan aknasse —
sellesse väikesesse kummalisse kasti,
mida maailmaks nimetatakse.
See paneb mind kergelt muigama —
pisikesed inimkogud sibamas nelja seina vahel
mõeldes et sellest kastis miskit muutub.
Tühjagi.
Ööseks tõmban kardinad ette
ning unes näen, kuis hommikul
astun läbi akna nagu Alice läbi peegli.
Kogust “Sada linnuund” (2023)
leidis Tiina Sulg
Autori foto on pärit siit.
Oo kevadise vihma kiirus
pese minult tolm
ja sügisesed lehed
sulata kelts mullani pinna alt
ja kanna minuni tuulekella helin
– tõmba sellega mu hinge keeli
et taas võiksin laulda:
—
Kogust “Sada linnuund” (2023)
leidis Tiina Sulg
Kõnnime aprillialguse
arglikus valguses
pihud veel jahedad
põskedes kuumamas igatsus
ja lehtimist ootavad võrad
juba kaarduvad õhtu käteni
oled sa näinud aprilliõhtu käsi
kuidas ta maailma hoiab
kuidas ta tõstab aja
silmapilguks
me peade kohale
kogust “Vee pealt lendu” (2023)
leidis Eve Pormeister
Vahel kui vaed kaalukeeli
küsid endalt olemisi
endamisi helli meeli
tusameeli sildamisi
maa ja taeva vahel
ahastuse õietolmu
hõngab vereringes
Kogust “Elu hapruses” (2018)
leidis Eve Pormeister
Luuleleid 