Jaan Kaplinski “*** Kõik keele…”

 

Kõik keele
jääse võõras,
saava võõras. Vii vullin
ojatruubi man. Vana hõpepajo
vaikimine. Kassi sammukese
maaha sadanu vahtralehih
omma viil uma. Ja pilvepudsaja
üleväh taivah. A nimä
omma pallo kavveh. Niisamma
ku Jupiter hummogu puul
kõivistigu kotsil. Niisamma kavveh
ku tuu lats vai nuurmiis, kiä kõrd
siin kõnde ja käve ja puid istut.
Niisamma kavveh ku eeläne päiv
vai mineväne silmäpilgutus, mineväne mõte.

kaplinskitaivaheheidettsirk

Kogust “Taivahe heidet tsirk” (2012)
leidis Ülle Nemvalts

Advertisements

Jaan Kaplinski “*** Kuusik sulab hõbepajuga…”

 

Kuusik sulab hõbepajuga kokku.
Udu kustutab vähehaaval
piiri järve ja heinamaa vahelt.
Kodu on midagi, mis tärkab,
kasvab ja külib seemneid
igasse tuulde.
Kodu on midagi, mille piirid
uni nihutab iga öösi ise paika,
kodu on midagi, mille
iga päev mesilased ja tuul
toovad siia nõlvale tagasi.

kaplinskiöölinnud

Kogust “Öölinnud, öömõtted” (1998)
leidis Ülle Nemvalts

Jaan Kaplinski “*** Kõigest on kirjutatud…”

 

Kõigest on kirjutatud, kõigest on lauldud.
Ja see, mis veel kirjutatakse-lauldakse,
loeb ikka vähem, kostab ikka nõrgemalt
läbi meretuule õunapuudes ja kuldnoka-
poegade näljase sädina pesakastides
luuletajate peade kohal. Mida kauem
elad, räägid ja kirjutad, seda selgemaks saab,
et elad saarel, mis on vana ja kulunud
ja selle saare all on teine saar,
lähemal tulele, lähemal ehk tõelegi,
kuid kaugemal sõnadest, mida meie siin
ütleme üksteisele ja Läänemere tuulde.

kaplinskiöölinnud

Kogust “Öölinnud, öömõtted” (1998)
leidis Ülle Nemvalts

Jaan Kaplinski ” *** Nii süda kuuleb varisevaid lehti…”

Nii süda kuuleb varisevaid lehti
nii kõigest kasvavast on äkki hale
nii tõde veretab ja koltub vale
nii kõik on äkki pääsnud endast lahti

nii meidki tuuleks tuule kätte tehti
nii päeva pärast hämaraks jääb pale
nii vaatad endas endast kaugemale
nii Eesti kohal tuhaks põleb tähti

nii tee on valguse ja vere värvi
nii käid ja tead see on kui ükskord ammu
et tead neid maid ja mäletad neid järvi

et tead neid jälgi tulitanud luhas
et oled sama armunud ja puhas
kui astud viimse astumata sammu

kaplinskivaikussaabvärvideks

Kogust “Vaikus saab värvideks” (2006)
leidis Ülle Nemvalts

Jaan Kaplinski “*** Päike vajub madalamale seinal tantsivad tihaste varjud…”

Päike vajub madalamale seinal tantsivad tihaste varjud
lumi sajab ja ei lähe meelest nagu kõik muu
sügaval all elab ikka keegi hingab sööb kaevab käike
mõtleb homsest ja tõttab unega võidu
päikesele ja päevale järele
võib mäletada mida pole kunagi unustanud
võib unustada mida pole kunagi mäletanud
aga pidada meeles lume kõrkjate ja kirjatähtede kõne
täiskuu valgel uusaastaöös

joulutunneongisee

raamatust “ Jõulutunne ongi see“ (2002)
leidis Auli Käsik