Hall niiskus kattis taeva,
hapraks kulus puude valge sirm.
Hing öösse lukustatud.
Üksi. Tundeis aina kahekesi.
Kas lõppes muinasjutt? –
Su puudumise mõttest haaras hirm.
Paar rida sooja vihmana
hetk masendust mu meeltest pesi.
Kaks sõna kevadhinguses
ja tundeis sügaval
End lasen ümbritseda
unistuste kirkal siul.
Härm langend hangeharjalt
jõkke jooksul karedal.
Kõrv tajub kuusehekis
rõõmu heledat tsiu-tsiul.
Leidis Ülli Tõnissoo
Raamatust “Armastuseks loodud” (2011)
Luuleleid 