Nad hoiatasid meid ikka ja jälle,
aga me ei uskunud.
Nemad olid me isandad, kui nad rääkisid
nii selgesti sõjast, siis teadsime
salamisi, et nad peavad silmas rahu;
pealegi, kuidas saanuks asjade tegelik käik
olla sama õudne kui ended?
Olime rentnikud ja meil polnud midagi
peale seemnevilja ja selle osa saagist,
mida ei õnnestunud turule viia, loomad
ja neid valvav koer ning nelikümmend aastat
ärkvel nähtud unesid kirve
peatsest langemisest kusagile tuhande miili taha.
Tõlkinud Märt Väljataga. Ilmunud kogus “Hääled üle vee” (2023).
Leidis Tiina Tarik
Luuleleid 