Kalju Lepik “Inimese teekond”

Karl Ristikivi mälestusele

Kõik liha on kui rohi.
Juured kasvavad mulla sisse.
Igavesti meist keegi ei tohi
jääda elama elamisse.

Kõik elu on valge valgus.
Võib-olla veel valgem on surm?
On olemas lõpp ja algus.
On olemas sünd ja surm.

Kõik elu on ainult uni.
Me magame hommikuni.

*

Me magame, magame magamist
nii kaua kui kokku saame.

Ja mullast me jälle ärkame.
Ja mullaks me uuesti saame.

Kuidas saakski teisiti käia ring,
käia hommikust õhtu poole?

Me rändame Jumale poole.

lepikvalguseriie

Kogust “Valguse riie ei vanu” (2002)
leidis Tamara Kozõreva

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s