Kalju Lepik “Inimese teekond”

Karl Ristikivi mälestusele

Kõik liha on kui rohi.
Juured kasvavad mulla sisse.
Igavesti meist keegi ei tohi
jääda elama elamisse.

Kõik elu on valge valgus.
Võib-olla veel valgem on surm?
On olemas lõpp ja algus.
On olemas sünd ja surm.

Kõik elu on ainult uni.
Me magame hommikuni.

*

Me magame, magame magamist
nii kaua kui kokku saame.

Ja mullast me jälle ärkame.
Ja mullaks me uuesti saame.

Kuidas saakski teisiti käia ring,
käia hommikust õhtu poole?

Me rändame Jumale poole.

lepikvalguseriie

Kogust “Valguse riie ei vanu” (2002)
leidis Tamara Kozõreva

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s