Anna Haava ”Sa vaata ette, süda!”

Ei armastus sääl asu,
ei sigi sõprus ka,
kus hinged ei kokku kõla,
üksteisest aru ei saa.

Sääl jäävad sõnad surnuks
ja tühjaks südamed,
ja võõralt üksteise kõrval
nad rändavad eluteed.

Kui ahelate kõlin
on nende ühendus,
kui päev, mis päikseta,
kui sügis lehepuus.

Sest vaata ette, süda,
kui roosid kumavad,
kas hinged igaveseks
ka üksteist mõistavad?

anna-haava-luule

Kogust ”Anna Haava luule” (2008)
Birgit Aljaste

Advertisements

Doris Kareva ”Kiusaja kütkes”

Unedemurdja, mu meelte
meeletu peegel – öö
elab su keelel ja kulmul
pitser on peletu.
Purustav, põrmustav,
pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab
süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis
valguskiirusse viska.

23760082._UY200_
Kogust ”Maailma asemel”
Birgit Aljaste

Doris Kareva ”***Maailm kui nauding ja kannatus***”

Maailm kui nauding ja kannatus?
Maailm kui mõte.

Katkend elektrijuhe su elavas peos,
alasti visklev välk: vali!
Vari üle su käte.

Sõrmuse salakirjas varjul sõnum
ja seos.

Valu ja halastust veerid
ja voolab valgust su silmist.

Maailma muster sähvatab
sabast end salvava mao.

Keset essentse, ekstrakte, ekstsentrilist
ensemõistatust tekib

su laubale triljonist pildist
kiirgav kristall –

ega kao.

23760082._UY200_
Kogust ”Maailma asemel”
Birgit Aljaste

Anna Haava ”Kust s i n a tead seda?”

Kust s i n a tead seda, mida kannatanud ma?
Sult küsisin kareda uhkusega;
kuid süda mul sulas ja tuksus mu rind,
kui ingli häält taevast ma kuulasin sind.

Oh oleksid korra veel küsinud sa!
Kõik sinule öelnud siis oleksin ma,
ja leina ja kurbust ei olekski nüüd,
üksteisest nii kaugel ei oleks me nüüd.

Kui sinul ja minul – meil uhkust on küll –
mis sinule sünnis, see kohuseks mull’.
Kes rohkem meist kannatab, Jumal teab,
ja sinu ja minu südame näeb.

anna-haava-luule

Kogust ”Anna Haava luule” (2008)
Birgit Aljaste

Doris Kareva ”***Su pärast põlesin ma pikki öid***”

Su pärast põlesin ma pikki öid –
ah, teaksid vaid, kui palju liblikaid
mu leekidesse sööstes leidis otsa! –
siis kutsusin ka mina.

Jõud sai otsa.
Nüüd tuled pimeduses, kobad teed
ja hüüad öösse kõheldes mu nime.
Ma vaikin vastuseks.

Kui kohtuksime,
siis vaid kui võõrad, mitte enam need,
kes oleks võinud taevatahi läita,
kõik unekujud tõelusega täita
ja luua juurde ühe maailma …

23760082._UY200_
Kogust ”Maailma asemel”
Birgit Aljaste

Doris Kareva ”***Ma olen hääl, kes näeb..***”

Ma olen hääl, kes näeb – vaikus.

Sa lõikad kui leeki
mu tahti, mu tahtmist viibida hulgas,
hulknurgas – hullnukker, liiglahti,
eikeegi

Ei keegi julge vaadata silma
sellele, kes oma tiivule tõstis
viivuks terve maailma.

Hääl olin, kes nägi.
Hää oli, mis nägin –
vaikus, mis lõhkes
kui.

23760082._UY200_
Kogust ”Maailma asemel”
Birgit Aljaste