Kavvõst kuulõ pillimängu,
pill kõlas tõõsõ perve pääl,
viil om varra minnä’ sängü,
jalga kaloska’ om säät.
Astu pillihelü suunah
müüdä kitsast pervetiid,
höste kõrvolõ om kuulda’
setokoori rõõmsat miilt.
Orost alla, orost üles
lää ma üle allika,
joudu tunnõ hinda küleh,
mäest tõisi üles avida.
Inemisi ütekaupa,
mõnõ’ mitmõkõisi kuuh
läävä’ sinnä’, sääl koh lauldas,
makki’ lää, om õdak nuur.
Üte tutva maja man
talo ussõ’ omma’ valla,
sääl, koh külä savvusann,
ma ummi jalgu sinnä’ kanna.
Moro pääl käu kõva kirmask,
pillimiis lask sõrmil kävvu’,
tulnu’ höste tundva hinnäst,
om kõvva tunda seto avvu.
Kogust “Umah keeleh” (2021)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 