Olgu see armas või olgu see kole,
ükski mees enesest pikem ei ole.
Aega nad mõõdavad, enne ja praegu,
usun, see kõik on ilmaaegu.
Õhk on kord soojem, teinekord kare`m:
millal me teame, mil aeg ajast parem?
Istu sa kaalul, kas vannu või palu:
raskus on üks, olgu kui suur su talu.
Sina ju aegasid mõõta ei saa,
osa sa oled ju temasta –
aeg aga on sinu kaaluja!
See 1919. a. kirjutatud luuletus on ilmunud mitmes kogus, viimati Jüri Talveti koostatud valikkogus “Oh elul ikka tera on” (2010)
Leidis Aasa Sulg (Melliste raamatukogu)
Luuleleid 