Paul-Eerik Rummo “Puudel õitsevad leevikesed”

 

Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
                     puudel õitsevad leevikesed
                     aknaklaasidel jää

Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus, pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
                     puudel õitsevad leevikesed
                     aknaklaasidel jää

Puudel õitsesid leevikesed,
aknaklaasidel jää.

rummokogutudluule

Ilmunud Paul-Eerik Rummo kogudes “Lumevalgus … lumepimedus” (1966), “Oo et sädemeid kiljuks mu hing” (1985), “Luuletused” (1999) ja “Kogutud luule” (2005)
Leidis Auli Käsik

One thought on “Paul-Eerik Rummo “Puudel õitsevad leevikesed”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s