Tadeusz Dabrowski “*** On kirikupüha…”

On kirikupüha ja kogudusel pidupäev,
see laskub piki palvehelmeid paneelmajade vahele.
Kõrged majad julgustavad meid tahes tahtmata,
levitades sõna, andes edasi saladust.

Need, kes ei kõnni koos meiega, kustutavad tuled ja
tulevad rõdule (võib-olla just nende pärast
on selline kaja), noored istuvad oma autokapslitesse,
teesklevad, et ei vaata, lasevad end voolul kanda.

Eelmisel ööl juhtis mind
poodide neoonvalgus, nüüd juhib meid
küünalde helk, hoiame sellega kokku
ja see hoiab meid, ning kui viimaks kustub, sest

ksjondsi jutt venib pikale, jääb ikkagi lõhn, mis ei
lase eksida. See lõhn on minu jaoks
luule.

Kogust “Te Deum” (2015, tõlkinud Hendrik Lindepuu)
leidis Tiina Sulg