Juta Kaidla “*** Õhtu astab ojale…”

Õhtu asetab ojale
kitsa kuukiirtest purde
et kevadöö
ei teeks tulles jalgu märjaks

Laotus poetab ojasse
tuhat helkivat tähte,
et kevadöö
saaks need punuda meile pärjaks

Aga meie sinuga
teeme oma päevade vahele
sellise silla,
et siis, kui kuu läheb looja
ning ojavesi annab tähed taevale tagasi
saaksime sellele kaldale minna
kus hallaöölgi on meile kahele
valgust ja sooja

kogust “Kaksipidi” (1969)
leidis Õie Eevaku