Jüri Kolk “elutee vallatud kurvid”

pagana kahju see on täiesti võimatu
mis see ka ei oleks
koosolek jääb ära
järgmist raamatut ei ilmu
unistuste naine
ei kingi sulle heasoovlikku pilku
palka ei tõsteta

tead oma kokkukiskuvas südames –
Annušška jõudis juba päevalilleõli osta
osta ja mahagi pillata

või mine tea –
ehk on veel kröömike lootust
ehk ta ei pillagi pudelit puruks
valab õli su südametulle
peoga kastaneid lisaks
ega see parem ole

kõik on juba lootusetult tuksis
rong läinud
rööpad varastatud
või proovida siiski
mitte tühipalja proovimise pärast
vaid väänata vägisi
tegelikkuse vääramatut kulgu
mis siis et liiga hilja
mis siis et ei jaksa ega oska
ei julge
küll paindub

küll paindub

kolkäraminevalgusepoole

Kogust “Ära mine valguse poole” (2013)
leidis Ülli Tõnissoo

Jüri Kolk “kus te olete mu mõlemad lugejad?”

kus te olete mu mõlemad lugejad
kuidas peaksin teid leidma
kas tõesti see ei olegi enam oluline
kas teie leidmine ei ole enam oluline
kas peaksin purskkaevudesse ronima
röökima oma luulet laadaplatsidel
kus te ometi olete mu mõlemad lugejad

kus te olete mu mõlemad lugejad
kuidas ma teid ometi leian
te ju olete ikka olemas
ma ei pea teid pidevalt
paari odava naljaga üles ostma
kus te ometi olete mu mõlemad lugejad

kus te olete mu mõlemad lugejad
te ei ole ennast ju maha müünud
poolemeelsetele vemmalvärssidele
varaküpsele igavheietavale matitalvikule
hullumeelse manifestidele
odavale teismelise mässule
armusõnu soiguvatele tädidele
kus te olete mu mõlemad lugejad

kus te olete mu mõlemad lugejad
kirjutan teile iga päev
ma ei tea kas te saate mu tekstid kätte
kas saate
kas minu kutsung jõuab
üle mässava meele
üle meripimeda mõistuse teieni
ehk tõesti peaksin teid otsima
veel palavikulisemalt
trügides trollides teid üha hüüdes
seistes sillakaartel
karjudes teile kirikuvaremeist
ründama rahvahulki tänavatel
küsima mõneks minutiks tähelepanu
nagu kunagi sai küsitud suitsu
helistama iga päev
vähemalt paarikümnele inimesele
tere
kas teil on hetk aega
helistan igavikuliste tõdede
igavikuliste igatsuste ministeeriumist
loodan et leiate aega et kuulata luulet
kus te ometi olete mu mõlemad lugejad

kus te olete mu mõlemad lugejad
ehk olengi juba kirjutanud liiga tihti
olengi juba teid ära tüüdanud
peletanud enesekindluse puudumisega
sooviga meeldida
ma ei tea millega aga see on lõplik
ehk on minu igatsus liiga meeleheitlik
kus te ometi olete mu mõlemad lugejad

kolkäraminevalgusepoole

Kogust “Ära mine valguse poole” (2013)
leidis Ülli Tõnissoo

Jüri Kolk “maha kevad ja maha aprill!”

Ma ei salli uuendusi elu pisiasjades. Tõsi,
pisiasjad on tihti suurte asjade peegliks ja
tegelikuks käimatõmbajaks, aga ikkagi ei
salli. Oluline on muuta olulisi asju – pange
võimule uus mees ja soovitavalt selline, kes
ka tegudes nutikamat poliitikat ajab; öelge
oma unistuste inimesele mida tunnete; hakake
rohkem raamatuid lugema. Ei ole vaja
tingimata igal õhtul võtmenagi uude kohta
kruvida või panna võtmeid kord sahtlisse, siis
nagisse, siis kinga sisse. Ei ole vaja.

Kõige selgemini torkavad muudatused silma
kõikvõimalike programmide kasutamisel. Ma
ei taha õppida iga kuu uuesti kasutama asju,
mida ma oskan kasutada, ausalt. See võib
kõlada veidralt ja tagurlikult, aga nii see on.
On tore, et teie programm muutub kiiremaks,
töökindlamaks, võimalusterikkamaks, aga
see ei tähenda, et te peaksite olemasolevad
(baas)funktsioonid ära peitma.

***

Ärkasin hommikul selle peale, et äratuskell
karjus naise häälega: “Tuli lahti!” ja siis
kohe otsa: “Üles-üles, venimik, sind ootavad
suured teod!” Ehmatus oli suur, tänaseni sain
hakkama paari tavalise piiksuga. Kell jõudis
veel lisada mingi veidra õpetussõna, mis
sidus vara tõusmise julgusega oma unistust
jahtida, siis lõin raisa puruks.

Vannitoas kõnetas mind segisti. Oodake,
palun oodake, meil on käsil uuendused,
millele võib kuluda paar minutit. Mulle peeti
lühike loeng uuenduste vajalikkusest, sellest,
kuidas segisti oskab edaspidi ise määrata
vastavalt kahekümnele parameetrile just
sellesse hommikusse sobiva veetemperatuuri jne.

Kohvikannu ja röstri lülitid olid kadunud,
lõpuks leidsin need seinalt – ergonoomiliselt
sobivalt kõrguselt. Kui ma lõpuks uksest välja
sain, nägin küll paari tunkedes meest nurga
taha kadumas, aga ei osanud vaatamata
üldiselt kehvale hommikule siiski halba
arvata. Hästi läks, nädala pärast saan
haiglast välja ja mulle lubati pika kauplemise
peale, et pidur tõstetakse tagasi sinna,
kus see oli ning edaspidi kooskõlastatakse
kõik uuendused minuga – juba enne
töössepanemist.

Pisiasjad on tihti justnimelt pisiasjad, sellised,
mida pole vaja torkida. Mille muutmisest ja
muljumisest ei lähe miski paremaks.

Jah,
arktika poole nüüd rühin ma
sirge selja ja rühiga..

Kes teab, see teab,
kes ei tea – lugegu endiste aegade luulet.

PS. Kevad ei keera kõike pea peale. Ta võib
küll tulla tiu-tiu teisiti, aga peamised reeglid
on paigas.

kolkseitsesurmavoorust

Kogust “Seitse surmavoorust” (2013)
leidis Tiina Tarik

Jüri Kolk “oo sport”

veel kestab kalevite kange rahvas
veel seisab kuidagi me kodumaa
ei ole viimseni meist lahkund vahvus
ei mõistuse häält pole kuuland sa
ja tõusid täitsa tubliks spordimaaks
et kullasoov su päevadesse paista saaks

nüüd huuga teler, teised riistad seisku
nool lenda, paisku kuul atleedi peost
kõik teised püüded lähvad toorelt raisku
kui spordiga neil pole kõva seost
maailma vinge spordirahva seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas

sa kõrgel konkurentsivaimu kannad
ei häbene kui siiski viimseks jäid
me riik me sammudele suuna annab
ja kiiresti ning kaugemale viib ta meid
ja juhtub – kõrgemale paiskab ka
saab tugevaks ja kauniks, jah, taruiraraa

kolkseitsesurmavoorust

Kogust “Seitse surmavoorust” (2013)
leidis Reet Auksmann