Oo raamat, raamat, sinu lugu,
on nõnda haaramatult lai.
Sul oma teadus, oma kogud,
kust kaudu rahvale sa said
heaks kaaslaseks ja õpetajaks,
nii aina vaimuvalgust kandnud
ja põlvest-põlve, mitmel ajal,
küll tarkust, tuge, seltsi andnud.
Need kogud näinud karme aegu,
mis riiuleid ja ridu räsind;
ka kehvi ruume musta laega
ja kuulnud sõnu: keelan, käsin.
Hulk koguhoidjaid tarku, teadjaid,
ses vaimses vallas tööd on teinud.
Need vaiksed askeldajad-seadjad
kultuurilukku siiski läinud.
Nii ühisraamat ringleb, kulub,
ta nagu tööd teeb rahva seas.
See tegevus ei too küll tulu,
kuid säravamad täheread
ehk rahva teadvusesse jäävad
ja valgustavad aja lugu.
Ehk tunnistähtedeks nad saavad,
auväärseks teevad raamatukogu.
kogust “Päevaring ja tähekiir” (2003)
leidis Seili Ülper
Luuleleid 