Tag Archive | Doris Kareva

Doris Kareva ”Valu grammatika”

Valu grammatika: süda-söe
ei kääna, ei pööra, vaid muljub
aeglaselt tuhaks, mis hõljub,
hõljub, haihtub ja kaob.

Ja enam ei ole vahet.

Tumm ajunatuke taob:
ma tahan tahta Su tahet.

aja-kuju

Kogust ”Aja kuju” (2005)
leidis Birgit Aljaste

Doris Kareva “Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi”

Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.
Kord aastas on ta enda vastu aus.
Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.

Daam kasutab vaid valgeid taskurätte.
Täis saladusi on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.

Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt,
ka siis, kui tahaks valust oiata.
Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.
Kui plahvatan, siis ette hoiatan.


Kogust “Päevapildid” (1978)
Leidis Tamara Kozõreva

Doris Kareva “*** Kõikide eest…”

Kõikide eest,
kes on eksinud ulgumerel,
kõikide pärast,
kes päeva on pillanud käest,
palun ma täna
küünalde kaduval valgel
väsiva südame viimasest
valust ja väest.

Tulge,
hulgused, sulid, sandid,
vagabundid ja kurtisaanid,
kupeldajad ja hiromandid,
loodrid, luiskajad, narkomaanid,
pätid, priiskajad, joomahullud;
kel on hirm, kel on nälg, kel on külm,
kes on isatult ilmale tulnud,
kellest pöördunud ära maailm,
kes on eksind ja ahastand kaua –
saate puhkuseks pehmeimad toad
täna ööl.
Teile katan ma laua,
peened veinid ja parimad road –
tulge, tulge.
Ma tunnen teid ära,
teie veri voolab minuski vist…
Ainult ühe ees vakatab värav.
Ainult sind ma ei tunne, sadist.

Kogust “Deka”
Leidis Kadri Reimand

Doris Kareva “*** Elul ei ole lugu…”

Elul ei ole lugu,
elu on loomine.

Kas on nii, et me saame
kõik, mida soovime?

Kas on nii, et me saame
kõik nagu pälvime?

Kas on nii, et meid tabab
kõik, mida väldime?

Aeg, sina üürikene
ja üllatuslooline –

elu ei ole lugu,
vaid lootus ja loomine.

karevadeka

Ilmunud kogus “Deka” (2008)
Leidis Tiina Reesen (Luuleleiu lugeja)

Doris Kareva “*** Käib aimamatut rada…”

Käib aimamatut rada armastus
ja ometi näib viibivat ta vaim
peaaegu kõiges, mida puudutad.

Nii tasa tõuseb taeva poole taim
ja päeva järgi pöörab oma pale.

Vist kõigist vaistudest see
sügavaim.

karevasalateadvus

Ilmunud kogudes “Salateadvus” (1983) ja “Deka” (2008)
Leidis Tiina Reesen (Luuleleiu lugeja)

Doris Kareva “Dorpat”

Kui hämardub,
                  on hämmastavalt kaunis
see udude ja unistuste linn.
Kell seitse saame kokku undertownis.
Ma hilinen
                 ja näen:
                                 ta ootab mind.
Must mees pilkmorn,
                                mefistolikult tume,
pokaalist pikka veremaiku joob.
Ma talle lähenen kui läbi une.

Mis õudne jõud meid jälle kokku toob.

puudutus       armuaeg

Ilmunud kogus “Puudutus” (1981) ja “Armuaeg” (1991)

Leidis Halliki Jürma