Tag Archive | Doris Kareva

Doris Kareva ”Und nägin maailmast”

See meeletu
mind püüdis ümbritseda, ühtida
mu kujutluse kallastega.
Ei,
ma sosistasin: ei, ma otsin muud –
ma otsin ootamatut,
otsatut kui universum –
uut
ning virgutavat sulaolemust.

Oo maailm, ole suurem!
palusin.

Nii sündis;
vastus, mille pärisin,
mu purustas;
mind valgus pimestas,
maailma põhjast purskuv plahvatus
mu lootused kiht-kihilt lõhestas,
ja tuline, mind muutis
tundmatuseni.

Hingüksi, värisev ja alasti,
ma ärkasin –
ning tähed sadasid.
Argkirglikuna sirutasin käe.
Ja naerma pahvatasin,
mõistes und,
mis nägin maailmast –
und armastusest;
und.

23760082._UY200_
Kogust ”Maailma asemel”
Birgit Aljaste

Doris Kareva ”***Mis see on, mis…***”

Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?
Mis see on, mis elu külge seob?
Nelja seina, nelja silma peod.
Pihkudesse püütud kõrgepinge.

Enne veel, kui käsu andnud koit,
lahkunud tabamatul tantsusammul.
Lumevesi on su lemmiktoit.
Valged õied puhkevad su kannul.

karevadeka

Kogust ”Deka”

  • Birgit Aljaste

Doris Kareva ”Mu truudus on ruudus”

Mu truudus on ruudus,
kvadraadis,
on orgia okastraadis,
on paratamatuse oks
ja silmuse paradoks
ja ilmselge silmapete
ja sild üle vaevavete
ja vägi ja sõna ja vanne
ja tasuta kaasaanne –
kõik sõnad on suits.
Tuld teab süsi.

Ära kunagi rohkem küsi.

aja-kuju

Kogust ”Aja kuju” (2005)
leidis Birgit Aljaste