edasilükatud elu
lõputu leppimine
mööndused
veel seekord
veel viimast korda
veel ainult täna
kogust “Isa suudlus” (2020)
leidis Tiina Sulg
Aija Sakova “kolmekümne kaheksa aastaselt”
senine
on olnud ettevalmistus
endasse kasvamine
kohale jõudmine
maha rahunemine
kolmekümne kaheksa aastaselt
on Käbi end pianistina tõestanud
ta on juba tutvunud
Ingmar Bergmanniga
nende poja sünnini
on jäänud kaks aastat
umbes sellesse aega
jääb ka Ingmari
Vaikuse-filmi tegemine
üksindus
õnnelikus koosolemises
selle mõistmatus
purunemine avalikkuse
puuriva pilgu all
Christa on avaldanud
Jagatud taeva
ning kirjutab
Nachdenken über Christa T.-d
tema tütred on veidi vanemad
kui minu pojad praegu
Ingeborg oli välja andnud
mitu luulekogu
mõni aasta varem
ilmus ka jutustustekogu
Das dreisigste Jahr
käis töö Franza juhtumi kallal
kahe aasta eest
purunes tema kooselu
Max Frischiga
teda tabavad haigushood
ta lebab haiglas
võitleb
Ene on juba alustanud
vabakutselise kirjaniku teed
ilmunud on luulekogud
aasta pärast ilmuvad
esimesed romaanid
Matsi põhi ja Kuju keset väljakut
Viivi Seitsmenda rahukevade
ilmumiseni on jäänud
samuti vaid aasta
kolmekümnendate lõpp
inimese elus
kogust “Isa suudlus” (2020)
leidis Tiina Tarik
Foto on pärit Aija Sakova blogist
Aija Sakova “*** sul ei ole õigust…”
sul ei ole õigust
tulla mu mõtete sisse
vaikselt ja salaja
mul ei ole õigust
võtta sind oma mõtete sisse
tahtlikult ja mõnuga
kogust “Isa suudlus” (2020)
leidis Tiina Tarik
Ott Arder “Tähed tolmus”
Tähed,
tolmus hiilgavad
briljandid,
ei need tuhmu,
kivikülmaks
jätavad neid jandid.
Kõik ei tolmus
tähti märka,
täht ei maga
ega ärka.
Siiski tähe
seesmist sära
miski ei saa
võtta ära.
Raamatust “Navitrolla mõttevigurid. Ott Arderi luuletused” (2020)
leidis Ewa Roots(Urd)
Ott Arder “Võitluslauluke”
Kirre võitleb. Kagu võitleb.
Võitleb edel. Võitleb loe.
Võitleb parem. Vasak võitleb.
Mille vastu, see ei loe.
Ida võitleb lääne vastu.
Ida vastu võitleb lääs.
Põhi võitleb lõuna vastu,
pärastlõunaks kõik on jääs.
Raamatust “Navitrolla mõttevigurid. Ott Arderi luuletused” (2020)
leidis Tiina Tarik
Ott Arder “Lihtne mees”
Olen lihtne mees.
Kui tulen, siis lähen.
Kui lähen, siis mööda.
Kui jätan, siis maha.
Kui panen, siis pihta.
Kui annan, siis võtan.
Kui võtan, siis palju.
Raamatust “Navitrolla mõttevigurid. Ott Arderi luuletused” (2020)
leidis Tiina Tarik
Jaan Kaplinski “*** Kõik kasvab välja mälestustest…”
Kõik kasvab välja mälestustest
talvevalgus mis kauge kohmetu käega
silitab lugemata
raamatute selgi
kellega koos
oled siiani jõudnud
siiani toodud
unustad kõik
mida oled tahtnud küsida
ainult su nimi ja nägu
jäänud ehk kellelegi
kusagil meelde
selleks õhtuks
ainult mõni värisev
härmas oks
talveõhtu hämarikus
jääb vaatama sulle järele
peeglist
kust lind on ammu minema lennanud
kogumikust “Kiirus vaikuse sees: luulet üheteistkümnelt maalt” (2006)
leidis Helle Kaarli
Karl Martin Sinijärv “Soome 100”
Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.
Raugete randade taga.
Meremõnu ja meelemõru taga,
piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.
Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.
Ma mäletan maad ja inimesi.
Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid,
lurjusi, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.
Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,
Soome ent ikkagi kuidagi sai.
Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.
Me mõlemad saime ka isukamaks.
Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborrekit,
Nasse-setät ja Aku Ankkat,
Koivistot, Ahtisaarit ja Haloneni,
kuid Kekkonen jääb mu mälupildist jo välja.
Mäletan paljutki veel,
aga kõigest ei jõua ja kõigest ei pea.
Ah, mina armastan Soomet.
Kimmo Pohjose maa,
Kalevala ja korude maa,
paha maa ja hyvä Suomi,
aegade algusest surmani sõber,
ela ja kasva ja õitse,
õnne soovime Sul!
Kogumikust “Sinisild/Sinisilta” (2021)
leidis Tiina Tarik
Karl Martin Sinijärv “Supersuur jõulurõõm”
Jõuluvana habemes
on jõululaule lademes.
Ka jõululuuletusi ta
tahab väga kuulata.
Kui on mõni täitsa uus,
jõulurõõm on supersuur!
Kogus “Jõua jõua jõuluaega” (2019)
leidis Ülle Nemvalts
Berit Kaschan “Detsember”
Sahtlid jäid lahti,
kann tulele,
lahtised lehed põrandale,
kohvitassid pesemata.
Jälle.
Kuigi tead, et oleks olnud tarvis
vaadata läbi kõik edasilükatud unenäod,
tuua midagigi kingsepa juurest koju,
naeratus sirgeks seada,
nõtke randmega
juuksedki kammida
ning alles siis heldinult ja pidulikult
näilisele minevikule lips peale siduda.
Aastaid on sul olnud aega
eluga harjuda.
Võiks osata paremini päevakava plaanida.
Kõik ju teavad, et detsember
kogub tuure nagu boolero.
Kui oleksid nutikas,
siis esimestel päevadel ehk taipaksid
pisut sügavamalt sisse hingata.
Ülejäänud aja finišijooneni
läbib viisakas inimene igal juhul
pöidadel ja hinge kinni pidades,
paratamatusele lakkamatult knikse tehes.
Sest see on su viimane võimalus sel aastal.
Auhinnaks on ette nähtud
pilvetagune kuu, saluut,
klaas halvavalt magusat vahuveini,
külluslikult keemilist silmasära ja
metalseid rõõmuhüüdeid.
Natuke värvilist paberiprahti juustesse,
lisaks mõni lembelaul või -lause,
mida lootsid enam mitte kunagi kuulda.
Ning muidugi diplom ja … aitäh osalemast ka.
Kombed on sellised — kõigil on raske,
kõik siiski medalit ei saa.
Kogust “Hommikune vahetus” (2019)
leidis Ulvi Lond
