Tead sa seda
võililleõit, mis näeb
juba suht räsitud välja
ning ootab viimast
valulikku hingetõmmet
end puhuma?
Üks tuustak igavesti
kartmas lendu.
Vahel tunnen samuti.
Äkki on luules ka
peidus see viimne
sõnatuustak, mis kartis
end paberile manada.
Säästumarketi prügikasti
kõrval olev tomatikonserv,
ootamas Godot’d.
Kogust “Artokraatia” (2016)
leidis Tiina Sulg
Kui kordaksid oma praegust
päeva terve oma elu,
kui kiiresti haaraksid mõne uue lelu,
et su igavas päevas oleks mingigi melu?
Kui täna oleks kindlalt su viimne päev,
kas võtaksid siis parima oma ajast?
Võibolla lahkuksid oma majast
ja kulutaksid paar sajast?
Kuid äkki lõpetaksid juba selle
“mis-siis-kui”
enesele igapäevaselt korrutamise,
pea norutamise
ja pingsa jorutamise.
Kogust “Artokraatia” (2016)
leidis Tiina Sulg
Ta on tüdruk kelle
energeetilisest väljast võiks luua elektrijaama.
Ma ei tea kuidas ta kõike teeb
ning ma vist ei saagi aru saama.
Noh, laulab nagu kuulaksid
Marie Antoinette’i kujulisi helivõnkeid läbi oma kõrvade.
Arvan, et isegi kui kolaksin
läbi ajaloo ja suurmõrvade
ei leiaks ma vastust, kuidas ta seda teeb.
Aga äkki ta ongi
mõne kauni kuninganna kauge sugulane, ilu tal ju on.
Aga siis jällegi, ei leia, et omasid nad samu kingi
kuna tüdruk pole nii rumal,
peast puudub kroon, kuid
selle trumpab üle ta silmadetoon
mis on sügav kui katkine jakitasku
kust otsid taga oma kõike,
oma puuduvaid lõike
ja elus ette juhtuvaid saatuslikke põike.
Ta on imeli(k/ne) olend, kes põimus
mu hingest üle.
Kogust “Artokraatia” (2016)
leidis Tiina Sulg
Ema.
Kui oleksin hõbedast
väljast ja seest.
Poja, sul hakkaks külm.
Ema.
Kui oleksin hoopis
üleni veest.
Poja, sul hakkaks külm.
Ema.
Sa tiki mind padjale
mustri eest.
Mhmh. Hea küll.
Tõlkinud Ain Kaalep
Leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulata 20. oktoobril Kaarsillal.
Luuletust saab kuulata ka siit.
Põis tühi on ja põsk on täis
hoolsalt praetud kuivikuid On
eriolukord mis harva elus tulnud
ette Sa vaata vette Narkissoski
on võtnud aru pähe Ta mõistab:
peegelpilt on pahe ja kummardab
nüüd inetust
Kogumikust “Kõik redelid on tagurpidi” (2016)
leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulda 20. oktoobril 2020. aastal Kaarsillal.
Luuletust on võimalik kuulata ka siit.
Ammutamatu on õhtu mil läheme koju
ammendamatu vaikuse tihedus
Kas siia või sinnapoole pole eriti tähtis
Kaalud ei kõnele
Kogumikust “Kaalud ei kõnele” (2000)
leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulda 20. oktoobril 2020. aastal Kaarsillal.
Luuletust on võimalik kuulata ka siit.
PLANGUSAKKIDEL rõhtne laud
mitmendat korda ma juba möödun
ikka kass peseb silmi
hakkab koitma: olen alati tahtnud
elada
nii nagu poleks mind olemas
leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulata 20. oktoobril Kaarsillal.
Luuletust saab kuulata ka siit.
MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE
Ja haarduvad pilvede külge
Ja mis nendest saab
seda mina ei näe
ja küsida ka ma ei julge
Sest sealpool on valgus
ja heledad näod
hõljumas pilvesid pidi
ja siinpool on
mardikad tõugud ja teod
ja muld minu põskede ligi
Kogust “Ööpildid” (1980)
leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulata 20. oktoobril Kaarsillal.
Luuletust saab kuulata ka siit.
Vesi jääb seisma
kui seista
tuul vaikib
kui vaikida
heinad need lainetavad
tumedalt soojalt tüvelt
pääseb lendu tihase hõik
teistmoodi paratamatus
okkad liiguvad varvaste all
Leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulata 20. oktoobril Kaarsillal.
Luuletust saab kuulata ka siit.
*
Rändlinnud
lähevad üle
taevalae.
Lupjavad teeraja.
Muidu ei oska
tagasi tulla.
Leidis Carolina Pihelgas
Luuletust oli võimalik kuulata 20. oktoobril Kaarsillal.
Luuletust saab kuulata ka siit.
