Airis Erme “Salakõne”

Puud räägivad
kõrges keeles.
See madalalt kostab kange.

Kui tühise 
tuul viib meelest,
siis edevus ükskord
langeb.

Ja kadugu kõduteele
nii õisi, lehti kui vilju,
nad räägivad
kõrges keeles.

Puusosinal, tasahilju.

Kogust “Vihmavalgus” (2021)
leidis Kaja Lavi

Airis Erme “Metsapoolne”

minul on pohlad
ja samblikud
sipelgad seened
ja ämblikud
mustikad männid
ja murakad
jõhvikad häbitult
punakad
haavad ja kuused
ja pihlakad
sookased sitked 
ja sihvakad
 
ja nagu jändrikud rabades
riimist mu värsid
ei tagane
 
 
Kogust “Vihmavalgus” (2021)
leidis Kaja Lavi

Sirli-Ann Meriküll “*** mulle meeldivad need laupäeva hommikud …”

mulle meeldivad
need laupäeva hommikud
kui ärkamise peale kulub rohkem kui tund
ma sinu kaisus nägin und
ja akna taga lõunaunene päike
aga selline sügisene juba teine
paistab küll nii kutsuvalt ja soojalt
kuid kui akna avad
puhub sisse vaid argipäeva raske ohe —
karge

just selle eest olemegi põgenenud
sooja pehmesse tuppa voodisse koopasse

järsku ütled et pead minema
korra ära käima
jätma mind valvama meie salakoobast

hakkan valmistama suppi
luuleridadest allkriipsudest ja küsimärkidest
ülakomade tärnide ja suurte Õ-tähtedega
maitsestatud natukese soolaga

juba varsti oledki tagasi
naeratad mulle sest tõid õuest kaasa
natukene puudelt langenud kastaneid
ja semikooloneid mu supi sisse
naeratan vastu
ja siis me poeme
teineteise kaissu tugitoolis et lugeda
raamatuid ja ajakirju ja teineteise juuksekarvu
silmapilke südametukseid ja
hetki

vajume põrandale põrandasse teineteisse
oleme
vaid meie ja aknatagune maailm
samal ajal köögis pliidil
podiseb supp —
luuleread on juba üle potiääre keenud
pole hulle
ma juba lõpetasin

Kogust “Millisena ma tahan, et sa mind näed” (2021)
leidis Ulvi Lond

 

Sirly-Ann Meriküll “kuidas päris armastus maitseb”

nüüd ma tean kuidas maitseb päris armastus

magus kui šokolaadipärl koogil
ja hapu kui pihlakamari
kibe kui kannatused mida igal ööl enne Sind
tundma pidin
soolane kui värskelt kuivatatud kala
ning maitsev kui nurmenukutee mida ei soovi
kallata maha
värske kui kevadehommikune kaste
samas karge kui talvine pakane
tormine kui orkaani käes vaevlev laev
ning rahulik nagu üleeilne päev
segane kui suhkruga segatud kohv
kindel kui kalju ja habras kui seina pealt pudenev
krohv

see on kuidas päris armastus maitseb

vähemalt minu retsepti järgi

Kogust “Millisena ma tahan, et sa mind näed” (2021)
leidis Ulvi Lond

Kristiina Ehin “*** Ei tule meil lund …”

Ei tule meil lund ega ole ka jääd
ja keegi ei tea mis saab
mõtlen ja samal ajal mu käed
lõikavad lahti halvaad
 
Seda kas loodi või saadi meid
küsin kinni nööpides pluusi
Ja kas vastata täna võibolla või ei
mõtlen pestes Ukraina arbuusi
 
Meis voolavad täna ja hommegi veel
Armastusjõgi ja Styx
Me kardame ühtmoodi … Joome teed
Janu on kõikidel üks

Kogust „Janu on kõikidel üks” (2020)
leidis Ago Pärtelpoeg

Marge Pärnits “*** kus sa…”

kus sa ometi olid nii kaua
ma käisin vahepeal poes
lõhkusin paari kingi
kuulasin muusikat
vaatasin
kuidas maasikad end meigivad
sõitsin läbi lompide
sain märjaks
kuivasin tilgatumaks
ootasin unetuna hommikut
tõmbasin kalendrisse kriipse
hingasin sisse
ja kaks korda välja
olin meeleheitel
unustasin
kaotasin
leidsin
ma tahtsin juba
lõunasöögi ajal
küsida
kus sa ometi olid nii kaua

1106
2018

Kogust “Süda me rahu” (2021)
leidis Annika Aas

Marge Pärnits “*** me oleme…”

me oleme ikkagi agulitüdrukud
sööme näpu vahelt pannkooke
nii et moos nõrgub
mööda rannet
naerame täis suuga
sööme lusikaga purgist konservherneid
naerame luksumiseni
nutame salaja
armastame neid tänavaid
mida keegi ei armasta
hoiame vanu aedu
oma südames
nagu vanu fotosid
kulunud kaantega albumis

me oleme ikkagi
aguli
tüdrukud
see ongi põhjus
miks edasi elada

0601
2018
Tiinale

Kogust “Süda me rahu” (2021)
leidis Annika Aas

Lawrence Ferlinghetti „Kadunud maailma pildid. 6.“

„Ei ole tõde mõne ainuomand“

siiski

täpselt nii see kipub tunduma

kui jälgida mõnd

raamatukogutegelast

või kultuuriatašeed või

eriti muuseumidirektorit

tegevuses

 

tundub nagu neil oleks tõega mingi oma

värk

kuidas nad kõnnivad

vangutavad oma

püstist pead ja

tundub küll et elu sees

nad pole vist vee

tsees üldse käinudki

 

A mis sellest ikka numbrit teha

eks ole

Nad ütlevad et vaimsust tajub

eelkõige läbi abstraktsioonide

ja isegi siis

tekib muuseumis jalutades minul ka alatasa

tahtmine

kükitada

Kõht kipub lihtsalt

kinni minema

neis suurtes

kõrgustes

 

tõlkinud Peeter Sauter, kogust “Meele lunapark” (2020)
leidis Mai Põldaas

Lawrence Ferlinghetti “Meele lunapark. 5.”

Aeg-ajalt kesk igavikku

ilmub püünele uusi nägusid

üks neist

jõuab platsi päris hilja

mingi puusepp

kuskilt sealtkandist

kus Galilea

ta kukub laiama

ja laamendama et on tegija

ja vaat kus lops see tüüp kes on loonud kogu taeva

ja maa

ja kogu selle kraami meile pähe määrind

on üldsegi ta paps

 

Vähe sellest

ta lisab

See on kõik must-valgel kirjas

pärgamendirullide peal

mille mingid jorsid

jätsid vedelema Surnumere koobastesse

tüki aja eest

ja mida isegi üles ei leita

mingi paar tuhat aastat või nii

või vähemalt

tuhat üheksasada nelikümmend seitse

et olla

päris täpne

ja kui need välja ilmuvadki

ei võeta neid tõsiselt

nii nagu ei võeta tõsiselt

ka mind

 

Võta nüüd vabalt

öeldakse sellile

 

Ja ta jahutatakse maha

 

Ta riputatakse Puu otsa jahtuma

 

Ja sellest ajast peale

kõik muudkui nikerdavad

selle Puu moodi jublakaid

sell peal rippumas

ja hüüavad selli nime

ja kutsuvad teda alla

istuma

nende kambas

nagu tema olekski see ilge kunn

kes peab peo käima tõmbama

või ei saagi asja

 

Aga tüüp ei anna näole

muudkui ripub puu otsas

No ei tule mees

oma puu otsast alla

näeb täiega kudend välja

ja täiega jahe

ja ühtlasi

tavalistest ebausaldusväärsetest allikatest pärit

uuemate uudiste

kokkuvõtte kohaselt

surnd mis surnd

 

tõlkinud Peeter Sauter, kogust “Meele lunapark” (2020)
leidis Mai Põldaas