Henrik Visnapuu “Kevade külan”

jo päike päisipäi
kui oda kiiri koda
tee vee ja ree ja roda

veskille vesi väi
sulsulin vulin mulin
tuult ruuli huuli kuulin

maa maalin maade maal
roht rohetuse kroonis
ning vihmarihma troonis

kiir linnu liiri traal
täävtänav pori ori
poiss siga sarve tori

ja hommik ammuk sahk
mees muretuse mured
usk uvved adra kured

veel hilja vagu lahk
ning õhtu õhun külän
naer plika kari mülän

ää – öö
müü – mäö
lii – laa
lii – lüü

Ilmunud luulekogus „Hõbedased kuljused” (1920), aga ka paljudes teistes valikutes.
Tekstikuju on siin selline nagu hilisemates trükkides, näiteks raamatus „Mu ahastus ja armastus” (1993).
Soovitanud Mart Velsker

Advertisements

Astrid Reinla “Nad näitasid mulle pilti”

Nad näitasid mulle pilti.
Pildil oli kuue jalaga hobune.
Nad küsisid: mis on sellel pildil viga?
Viga peab olema nendes, kui nad kuue jalaga hobuseid joonistavad.
Ja niimoodi küsivad.
Aga kust mina tean, mis nendel viga on?
Arvatavasti tahtsid nad, et ütleksin:
kuue jalaga hobuseid ei ole olemas,
sest kõikidel hobustel, keda ma näinud olen,
on neli jalga.
Olen siis mina kõiki hobuseid näinud.
Tahtsin neile head meelt teha ja ütlesin:
see on täpipealt mu vanaisa kimmel.
Nad vangutasid pead ega rõõmustanud sugugi.
Nojah, valetamine ei ole ilus.
Ja nii ei jäänud mul muud üle kui ausalt tunnistada,
et mul polnudki vanaisa.
Ja tal polnud kimlit, vaid raudjas,
kuus jalga aga laenasin naabrite kassilt.
Saa siis nendest aru, millal nad rahule jäävad.

Ilmunud kogus “Lihtminevik” (1982)
Leidis Tiina Tarik

Lauri Sommer “märg põld ei igatse lund”

märg põld ei igatse lund
       rahet ega põuda
           vaid ootab Sind
    et läheksid läbi ohakate 
        tool kaenlas 
            ning istuksid kaua 
    vastamisi tuulega
         yks lillakas pilv
             peatub rändavas taevas
                  ega lähe ära
     kuu tuleb ta varju
           ega lahku
               öö loojudeski
    istub Su syles mytsiga hiir
          ja räägib muinasjuttu
               Sinust endast
    kui kuupäevast suures kalendris
 mille saabudes inimesed unustavad kõne

 

 

 

Ilmunud kogus “Laurila” (1998)
Leidis Tiina Sulg