Mathura “Pole paremat kui näha”

Pole paremat kui näha:

vähehaaval mureneb argus,
sisim on suurim,
eluaeg

võid õppida võrsumist,
olla aednik,
panna seeme mulda

usus, et see tärkab
ja päevade kangas lõimeks saab kord –
siis, kui veel vihma sajab

ja vesi uuristab endale rajad,
tuhkjamad toomingad puhkevad
õitsele.

Nii kirjutada võid ka raamatusse:
vihma sajab ja vesi uuristab
endale raja,

aga sellest üksi sulle enam ei piisa,
aeg ei asenda ilu, mõtlemine
ei too selgust

ja ei ole vaikust, mis nüüdsama
tuleks koputaks su uksele.
Kuhugi jääb ikka

kõik see, mida tagasi ei saa –
ja nii pole paremat
kui näha

päikest äraõitsenud võilillepeades,
valgust sinu enda lahtunud unedes,
väikese värvulise pesa

läbikasvanud põõsa varjus,
kus ka ainsast
helist luua annab muusika.

Iga su tee su valitud sammude kaja:
mida enam sa eeldad,
seda vähem sa tead –

maailm nagu paberileht,
mille teadvus murrab keskelt
kokku.

Tuul liigutab latvu,
käsi annab üleskaevatule
kuju,

ihu ei väsigi,
ainult vaim annab alla.
Nii palju surnuid mägikülas,

aga kevadet ei peata miski.

Kogust “Lahusolek” (2021)
leidis Eve Pormeister

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s