Jaan Kaplinski “*** Meel unus mägede taha…”

Meel unus mägede taha,
hea uni su silmile vajus.
hellalt kumiseb kodukiriku kell
pehmes jõuluöö lumesajus

tuultelaul mille sõnad on
ühest võõrast  ilusast keelest
teda lehtede sahinas kuulatad
ja ööga ta haihtub sul meelest

käekõrvale võtab sind lapsepõlv
ja rääkides muinasjuttu
sind rohtunud mälestusrajale viib
kõik virvleb ja vajub uttu

tee viimaste hangede vahel
veel ootab su kergeid jalgu
veel metsa põue on alles jäänd
möödunu kuldne valgus

sa lähed ja tee hargneb lahti
perved täis sinililli
ja sõuab ja sõuab üle su pea
kergeid heledaid kevadpilvi

Istud kivile aianurgas
kus laps kord Jumalat palus
kirsid pillavad õielehti
kuis see on hea ning valus

tuleb minna seljataha jääb mai
ja kevadest varsti saab suvi
kaugelt tagasi lendas unistus
rännust väsinud valge tuvi

Kogust “Uute kivide kasvamine” (1977)
leidis Küllike Lutsar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s