Karl-Cristoph Rebane “Lõpetamat luul”

Tead sa seda
võililleõit, mis näeb
juba suht räsitud välja
ning ootab viimast
valulikku hingetõmmet
end puhuma?

Üks tuustak igavesti
kartmas lendu.
Vahel tunnen samuti.

Äkki on luules ka
peidus see viimne
sõnatuustak, mis kartis
end paberile manada.

Säästumarketi prügikasti
kõrval olev tomatikonserv,
ootamas Godot’d.

Kogust “Artokraatia” (2016)
leidis Tiina Sulg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s