Henrik Visnapuu “Suur kirjanik on nagu vana vein”

Eduard Vilde mälestusele

Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis aastaid käärind, keldris seisnud kaua.
Aroomi levites kui lõunamaine hein
kord sädeldes ta ehib pidulaua.

Kord õites valgeis roheline puu,
kord küpsed kobarad ta murdvad maani.
Aeg antud, millal mahla maitseb suu,
küll ootma peame vana veini a’ani.

Suur inimvaimu jumaline pärm
all sügavuses vere vaimuks käärib.
Kas see küll targa mehe nime väärib,
kes virret välja kallama on kärm.

Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis joovastades leekivaks teeb aju.
Jääb järgi puhas õnn, kui lahtub meis
virdvägev joobumuse ülev tuju.

kogust “Ränikivi” (1925)
leidis Ülle Nemvalts

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s