Henrik Visnapuu “Ja siiski”

Me eksleme maailma rajus.
Ikka raskemaks läheb lend.
Üks mõte vaid peksleb ajus:
kes päästab ses marus end?

Me veereme nagu kivid,
lahtikangutet kodumäest.
Enda õigust kui armuivi
kas ootame võõrast käest?

Ja pudeneb, pudeneb aeva
killu küljest üks väike kild.
Kas näeme veel valget laeva,
Mille sadamaks kodusild?

Ja siiski! Me süda on rauast.
Kes mees, küll see seda teab.
Me tõuseme ajahauast,
maailm seda nägema peab!

“Mare Balticum” (1948)
leidis Ülle Nemvalts

One thought on “Henrik Visnapuu “Ja siiski”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s