Nii kargelt hingab
varakevade-öö.
Jalad kängitsen kinga,
ukse pärani löön.
Alla tähtedelt langeb
pikk hõbedast lõng.
Aia äärtesse hange
jäänd talvine hõng.
Maa silmadesk loigud,
silmateradesk kuud.
Ümber lumised laigud
vetes jalutsi puud.
Maailm jälle avar,
ülal lindude ränd.
Süda, eneses ava
oma mõõtmatu rand.
Maas hingab kahu
lõhna mullast ja hääd.
On imelik rahu —
iseendaga jään.
„Mu ahastus ja armastus” (1993)
leidsid Kaja Kleimann ja Kaie Prangel
Luuleleid 