Ene Mihkelson “Lühis”

1.

Kui footon on footoniga korra kokku puutunud
mõjutab ühe mõõtmine teist isegi saja neljakümne
nelja kilomeetri kauguselt Nagu mäletaksid nad teineteist
Põimingud toimivad
Vaatlejata neil omadusi ei ole
Ma olen niitpeeni uduterasid näinud Lainena hõljumist
Rohkemaks ei ole suuteline mu silm Kuid millegi võõra
ja õudse võimatut ligidalolu olen tajunud
Kardan neid mõistmishetki mis aset ei leia
Välistavat mõistust mu enese peas
Tahaksin hüüda appi aga ei tea seda keelt
Mu häälel pole kandvust Ei kaja
Kes vaatleb mind tõeliseks

2.

Võib-olla on see inimihus vohama pääsenud
rakk mis kehutab tapma
Aeg-ajalt vilksatav headus on reeglipäratu
juhus Miks muidu ehitame üles varemeid
Kõnnime luudel Sööme neid mullast võrsunud
toiduga sisse et seeme ei häviks

Miks meile on antud siis sõna või silp mis
mõtestab südamevalu ja hoole kordab
end kümneid tuhandeid aastaid kui ma olen
vaid tikk mis on süüdatud põlema ja kustun
enne kui avaneb tähendus
Või on küsimus eksperimendis mis footoneid eraldas
Algainesse tekkis puuduoleku lühis
Jumal mängib meiega Me alles otsime nime
ja enese nägu

Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s