Jaan Lõo “Mets”

Sinisalu, sadapäine,
ülim ema oled sa;
sinu kohisewas warjus
minu wabaduse maa.

Kõik, mis mujal otsib üle,
tülitab ja tüütab mind,
waba sellest sinu süles
olen ma, kui oksal lind.

Juba lapsena mind wõtsid
hoida sinu haldijad,
kui ma wäeti käisin üksi
läbi sinu teed ja raad.

Waritses meid wanast sõda,
hukatuse hädaoht,
kaitsesid meid, kõrge koda,
pelgupaik ja kindel koht.

Sinu hiied — wanem tempel,
kuhu rahwas ohwrid wiis,
sinu orud, sinu künkad
muistseid mälestusi täis.

Mängiwad su laante latwis
tuuleneitsid, tormihood,
tõusewad sääl kohisema
imelised muinaslood.

Kurdab laanekurus mardus
wanul waenu haudadel,
ah, kuis heliseb ta laulus
wägilaste werehääl. . .

Sinisalu, sadapäine,
ülim ema oled sa,
sinu kohisewas warjus
minu lossid — luulemaa.

kogust “Nägemised” (1916)
leidis Milvi Sihv

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s