Doris Kareva “*** Kuid mis siis saab…”

Kuid mis siis saab,
kui ütlen: ma ei usu seda?
Jäi sadam selja taha.
Ikka jätkub jooks.

Sa ütled: aeg.
Ent ega aeg ei anna häbeneda.
Ta riivab seda tõtt,
mis saab me elulooks.

Müts põleb varga peas
ja teised saavad sooja.
Kõik võrdselt või?
Need eriti, kel pikemad on käed.

Rütm kiireneb.
Ei julge enam silma lasta looja.
Oh kuusepuu, oh kuusepuu.
Ja järsku jaanipäev.

Kogust “Armuaeg” (1991)
leidis Piret Talur

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s