Marie Heiberg „Mere kaldal”

All meri virvendab ja voogab,
sääl aurulaev lääb kaugele,
kust värske tuul mu näkku hoogab
ja sinab ulgumere tee.

Puud kaldal õilmist pudenevad,
jasmiin veel õitseb lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.

Ei püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
näen merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.

Viib meri taevakaare taade,
kus elutseb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.

Siis iganevas eluvaevas
poeb hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!

kogumikust „Rändaja tütarlaps” (2017)
leidis Marie Saarkoppel

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s