Marie Heiberg „Mere kaldal”

All meri virvendab ja voogab,
sääl aurulaev lääb kaugele,
kust värske tuul mu näkku hoogab
ja sinab ulgumere tee.

Puud kaldal õilmist pudenevad,
jasmiin veel õitseb lõhnades,
mis siniõhus ülenevad
mu haiget südant suudeldes.

Ei püsi paigal ma, ei harju
kui kaugemeelne mustlane,
näen merel saare musta varju
ja sinirandu soovile.

Viib meri taevakaare taade,
kus elutseb mu igatsus.
Kui vang, on kurvameelne vaade,
kel alaline unistus.

Siis iganevas eluvaevas
poeb hinge õnnetuse aim
Lääks – lõputa pää kohal taevas –
kui rändaja, kel vaba vaim!

kogumikust „Rändaja tütarlaps” (2017)
leidis Marie Saarkoppel

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s