Su õrnim osa mus varjul,
mu ümber Su tugeaim.
Me oleme ükssama keha,
kus tantsivad hing ja vaim.
Välja puhkame maailma väsimust
kindlusetuse piinast –
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.
Kogust ”Aja kuju” (2005)
leidis Birgit Aljaste
Luuleleid 