Veronika Kivisilla “*** Öö süütab kastanil küünlad…”

Öö süütab kastanil küünlad
õhk laulab väljamõeldud keeles

avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised

ma mõtlen sinustki vist
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda

> Ma ärkan, olles vaevu tukastanud. Ja linnud rõkkavad, kui oleks nokastanud.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.

veronikakivisilla

 

Kogust “Cantus firmus” (2015)
Leidis Kaja Kleimann

Foto Harri A. Sudell

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s