Veronika Kivisilla “*** Öö süütab kastanil küünlad…”

Öö süütab kastanil küünlad
õhk laulab väljamõeldud keeles

avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised

ma mõtlen sinustki vist
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda

> Ma ärkan, olles vaevu tukastanud. Ja linnud rõkkavad, kui oleks nokastanud.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.

veronikakivisilla

 

Kogust “Cantus firmus” (2015)
Leidis Kaja Kleimann

Foto Harri A. Sudell

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s