Ilmi Kolla “*** Ei, täna ma ei laula sinust, meri…”

Ei, täna ma ei laula sinust, meri,
las lained laksuvad nüüd omapead.
Ma laulan sellest, millest tuikab veri
ja mida süda praegu kalliks peab.

Sa minuga. Õnn praegu kokku surub
me käed ja õlad, verikuumad suud.
Kas on veel teisi praegu laule varuks?
Kas võib veel süda tunda miskit muud?

Oi, sõber, armas, mida öelda sulle?
Sa ootad sõnu, uid mul pole neid.
Võib-olla arm on viivitanud tulles,
kuid kuskil siiski juba ootab meid.

Mu hinges segamini õnn ja valu,
mind hoia, emba, mul on nõnda hea.
Mu süda ootab, igatseb ja palub,
kuid mida ootab, isegi ei tea.

On meri hall ja majak udus plingib
ja sügis lehti keerutab me ee.
Üks kord veel, loodus, armastust mul kingi,
ma surra võiks su kingituse eest!

1953

kollaminukevad

Kogust “Minu kevad” (1983)
leidis Hele-Kaja Mäesepp

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s