Ilmi Kolla “*** Ei, täna ma ei laula sinust, meri…”

Ei, täna ma ei laula sinust, meri,
las lained laksuvad nüüd omapead.
Ma laulan sellest, millest tuikab veri
ja mida süda praegu kalliks peab.

Sa minuga. Õnn praegu kokku surub
me käed ja õlad, verikuumad suud.
Kas on veel teisi praegu laule varuks?
Kas võib veel süda tunda miskit muud?

Oi, sõber, armas, mida öelda sulle?
Sa ootad sõnu, uid mul pole neid.
Võib-olla arm on viivitanud tulles,
kuid kuskil siiski juba ootab meid.

Mu hinges segamini õnn ja valu,
mind hoia, emba, mul on nõnda hea.
Mu süda ootab, igatseb ja palub,
kuid mida ootab, isegi ei tea.

On meri hall ja majak udus plingib
ja sügis lehti keerutab me ee.
Üks kord veel, loodus, armastust mul kingi,
ma surra võiks su kingituse eest!

1953

kollaminukevad

Kogust “Minu kevad” (1983)
leidis Hele-Kaja Mäesepp

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s