Kristiina Ehin “Vastamata armastused”

1

Vastamata armastused uitavad mööda linna
Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu
nagu viidikad parves
Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda
Gildi ja Küütri tänavat
Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad
Veelkalkvel igatsevate silmadega
passivad nad sind
üleni sirelisinised ja kurvad

Sa tuled ajad käed laiali
ja nad sajavad sulle sülle
Aga üks eriti kiire vastamata armastus
aeleb end sulle südamesse
Ta muutub suveks
ta juuksed on peaaegu rohukarva
ta nahk on kõige siledam ja siidisem tee
Ta sosinad pesevad sind nagu vihm
ta pilgud raksatavad sinusse nagu pikne

2

Ma olen vastamata armastustest
kõige raskem juhus
Olen üheaegselt sogane ja pilliroopuhas
olen ainus rõngastama lind oma liigist
Mu ihu lõhna lodjatõrva järele
Mu süda on suur jõekarp
Aeglaselt ja piinarikkalt
kasvab selles pärl

Ilmatu suur kevadlõkkelõhnane linn
Ilmatu suur meri mida ma kunagi pole näinud
Ilmatu palju papliõisi mu õlakallastel
Ilmatu palju vastamata armastusi
lendleb ja otsib
Ma olen neist kõige raskem juhus
Ma ei lendle ma rooman
Ma ei otsi ma janunen
Olen sogane rõngastamata ja pilliroopuhas
Mu ihu kõrvetab nagu keskpäevane liiv
Lõhnan tõrva ja rammestuse järele
Mu süda on suur jõekarp
Aeglaselt ja piinarikkalt
kasvab selles pärl

ehinviimane

Kristiina Ehini kogust  “Viimane monogaamlane” (2011)
leidis Halliki Jürma

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s