Henrik Visnapuu “Endeline öö”

Läbi öö rändavad haned
üle must-lumise maa.
Kaeblik ja üksildane
igatsev häälitsus
ilma pääl
lõputa.

Ikka see luilutus sama
tumedal sulaval veel.
Ärevil kuulatama –
kutsuvat häälitsust
kurtma jääb
minu meel.

Läbi öö rändavad haned
üle must-lumise maa.
Kurblik ja üksildane
südame häälitsus
ilma pääl
otsata.

muahastus

Kogust “Mu ahastus ja armastus” (1993)
leidis Laili Jõgiaas

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s