Mait Vaik “Surm Pariisi sügiseses pargis”

Surm Pariisi sügiseses pargis.
Minna taeva hallamärjalt maalt.
Veel on aega – ümbrikule margid –
saata kirju, kuni saata saab.

Mõned öised tunnid veel on vaja –
valge paber, mustad kirjaread,
lammutatud tänavad ja maja –
aadress ikka endine, sa tead.

Keegi sinu ümbrikuid ei ava,
telefonist kostab vaikiv toon.
Vahel tundub – kõik on justkui sama,
pisut tuhmim on ehk elujoon.

Aga praegu võõra linna tuled
säravad, ja säravad veel siis,
kui sa täna hommikul ka sured
linnas, mille nimi on Pariis.

Surm Pariisis sügiseses pargis,
minna taeva hallamärjalt maalt.
Veel on aega – ümbrikule margid –
saata kirju, kuni saata saab,

juua kohvi, veini küünlavalgel –
lukshotellis veeta viimne öö.
Mälestada ennast, pisar palgel,
võtta kohvrist püstol – käsitöö.

vaikkoigilonalatioigus

Ilmunud kogus “Kõigil on alati õigus” (2012)
Leidis Tiina Sulg

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s