Arvi Siig “Nägija”

 Teet Kallasele

Puiesteede kummaline valgus.
Ainult osa valgusest ja teest.
Vinetisse kaugub lõpp ja algus.
Oled helmes rohelises kees.

Seljataga põleb aastatuhat.
Tulekuiv ka eilne meelisnulg.
Tuulepuutel tõuseb eespool tuhast
alemaana kobeniiske muld.

Seisame vast idanevas rohtlas?
Aga taimi harjab juba leek.
Läbi tule eile sind ma kohtan
kummalisel homsel puiesteel.

Jama, eks? Kuid imeline jama.
Nagu sõõrmed, silmad, sõrm ja närv.
Sada nime, olemus ent sama.
Valgus, purukuivalt kastemärg.

Ongi kõik. Kui oled näinud seda
ainsat, mida keegi muu ei näe,
siis sul tõesti jumalikult vedas,
kuigi ilm sest nägijaks ei jää.

Elu mõte: tulla, näha, minna.
Kaduda kui pärl fakiiri keest.
Jättes tulle oma helmerinna.
Kummaliselt valge puiestee.

siigvaikusetahtkuju

Kogust “Vaikuse tähtkuju” (1973) ja “Neoon kangialuste kohal” (2007)
leidis Tiina Sulg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s